Põrandkütte paigaldus- ja kasutusjuhend (vesi)

uponor-logo.jpg

Tänapäevane hea soojusisolatsiooniga  maja vajab küttevõimsust  üksnes 30–50 W/m2. Sellise maja  soojuskoormuse tagamiseks piisab  põrandapinna temperatuurist  23–25 ºC.

Põrandküttesüsteemi pealevooluvee  temperatuuri määramiseks tuleb teha  soojuskaoarvutused, mille tulemusena  saadakse iga üksiku ruumi soojuskoormus.  Neid arvutusi pakkumise staadiumis  teha ei saa. Seetõttu kasutab  Uponor oma arvutustes geograafilisele  asukohale vastavat keskmist soojuskadu  50–65 W/m2. See näitaja põhineb  kogemusel ning annab ehitusnormidele  vastava piirdekonstruktsiooni  puhul hoone soojusvajaduse  rahuldamiseks piisavalt kõrge pealevooluvee  temperatuuri.  Soojusjuhtivus oleneb põranda konstruktsioonist  ja kattest. Näiteks betoonpõrand  juhib soojust hästi ja ühtlaselt,  vajalik küttevõimsus saadakse  küttevee temperatuuril 30–35 ºC.  Parketi või puitlaastplaadiga kaetud  puitkonstruktsiooniga põrand juhib  soojust halvemini kui betoonpõrand.  Seetõttu kasutatakse puitpõrandas  alumiiniumist soojusjaotusplaate, mis  levitavad soojuse ühtlaselt kogu põranda  pinnale. Uponor on põrandküttesüsteemi  väljatöötamisel arvestanud,  et puitpõrandavalmistajate  nõudel ei tohi normikohase ruumitemperatuuri  puhul põranda pinnatemperatuur  ületada 27 ºC. Süsteemi kütteringide  vee temperatuur on sel juhul  40–45 ºC. Madalatemperatuurilise küttesüsteemi  puhul on oluline, et soojuse ülekanne  torus voolavalt veelt põranda pinnani  oleks võimalikult hea. Põrandakatte  ja soojusjaotusplaadi vahel ei tohiks  olla isoleerivaid materjale ega õhupilusid.  Tavaliselt kasutatakse Uponor põrandküttesüsteemis  Wirsbo-pePEX  20 x 2 mm toru puhul 300 mm  paigaldussammu ja Wirsbo-pePEX  17 x 2 mm toru puhul 200 mm paigaldussammu.  Kütteringide paigaldussuund oleneb  põranda konstruktsioonist ja kattest.  Kütteringi pealevoolutoru on soovitav  paigaldada välisseina äärde ja sealt  edasi sobiva skeemi kohaselt ruumi  sissepoole. 20 x 2 mm toru puhul on  ühe kütteringi pikkus tavaliselt  50–90 m, suures ruumis võib küttering  olla pikem, 100–160 m. 17 x 2 mm  toru kasutamise korral on kütteringi  pikkus tavaliselt 30–80 m.

PÕRANDKÜTTEPROJEKT

joonis1uponor.jpg

joonis 1

Hoone põhiplaani alusel valitakse jaotuskollektorite asukohad (vt joonist 1 ).  Üldiselt paigaldatakse igasse ruumi  oma küttering. Suuremasse ruumi on  sageli vaja paigaldada kaks või rohkem  ringi. Ühe ruumitermostaadiga saab  juhtida maksimaalselt viit kütteringi.  Jaotuskollektorid tuleks paigaldada  võimalikult hoone keskele, et eri ruumidesse  viivate harude pikkused oleksid  minimaalsed. Tavaliselt kasutatakse  ühte jaotuskollektorit 6–8 ruumi kütmiseks.  Jaotuskollektor paigutatakse näiteks  garderoobi, abikööki vm sobivasse  ruumi. Vajaduse korral võib jaotuskollektori  paigutada vaheseina konstruktsiooni,  kus see mahub tavaliselt  karkassi postide (45 x 95 mm) vahele.  Jaotuskollektori võib paigutada ka  näiteks köögi- või vannitoakappi või  kasutada spetsiaalseid metallist kollektorikappe.  Põranda niiskus- ja aurutõkke paigaldamisel  tuleb järgida kehtivaid ehitusnorme.  Kui hoone rajatakse pinnasele  toetuvale betoonplaadile, peab selle  all oleva soojusisolatsioonikihi paksus  olema vähemalt 100 mm, et allasuunatud  soojuskadu poleks suurem kui muudel küttesüsteemidel. Soojusisolatsiooni  paksus peab olema ühtlane  kogu põranda ulatuses. Ääretsoonis  võib isolatsiooni paksust  suurendada. Vahelaes tuleb kasutada  vähemalt 30 mm paksust soojusisolatsiooni.  Järgige alati põrandakatte valmistaja  erinõudeid. Põranda konstruktsioonis  kasutatav puit ja puitlaastplaat peab  olema enne põrandkütte paigaldamist  kuivatatud.

PÕRANDAKÜTE ERI KONSTRUKTSIOONIDES

Armatuurvõrgule kinnitatud ja betooni valatud kütteringid
Wirsbo-pePEX 20 x 2 mm torud

Betoonpõrandas levib soojus kogu  pinnale ja põranda pinnatemperatuur  on enam-vähem ühtlane.

  • Torud paigaldatakse vastavalt projektile.
  • Torude peal asetseva betoonikihi  paksus peab olema vähemalt 30 mm.  Torude paigaldussamm on tavaliselt  300 mm, mis tagab temperatuuri ühtlase  jaotuse. Suures spordisaalis ja  tootmishallis, kus mugavusnõuded ei  ole esmajärgulised, võib paigaldussammu  suurendada.
  • Torude peal oleva betoonikihi paksus  ei või olla liialt suur (max 90 mm).  Betoonikihi paksus mõjutab ruumi  temperatuuri reguleerimist.
  • Põranda konstruktsioonis kasutatav  armatuurvõrk võimaldab torusid projektikohaselt  kinnitada väheste kulutustega.
  • Torude kinnitamiseks armatuurvõrgule  pakub Uponor sidumistraati.
  • Kinnituspunktide maksimaalne vahekaugus  on 750 mm. Käänukohtades
    on kinnituspunktide vahekaugus  200 mm.
  • Kontrollige nii pinnasele toetuva  põranda kui ka vahelae betoonplaadi  all oleva soojusisolatsiooni kvaliteeti.  Pinnasele toetuva soojusisolatsioonikihi  paksus peab olema vähemalt  100 mm, et arvutuslik allasuunatud  soojuskadu oleks analoogne muude  küttesüsteemide soojuskaoga.  Vahelaes peab soojusisolatsioonikihi  paksus olema vähemalt 30–50 mm,  et allasuunatud soojuskadu ei oleks  liiga suur.
  • Tähelepanu! Jälgige, et armatuurvõrk  oleks isolatsioonikihist lahti tõstetud.  Armatuurvõrk on ette nähtud  esmajoones betoonplaadi tugevdamiseks.
  • Kui põrandakattena kasutatakse  klinkerplaate, tuleb järgida valmistaja  juhiseid. Pidage meeles, et märjas  ruumis paigaldatakse hüdroisolatsioon  vahetult klinkerplaatide alla.
  • Kui põrandakattena kasutatakse keraamilisi  plaate, tuleb vältida paigaldussegu  kahjustusi kivistumise ajal.  Temperatuur peab ühe kuu jooksul  pärast paigaldamist olema ühtlane.
  • Kui põrandküte peab enne plaatimistöid  või vahetult selle järel olema  sisse lülitatud, soojendage betoonplaadid  kuni 20 ºC temperatuurini ja  hoidke sellel temperatuuril vähemalt  24 tundi enne plaatimistöid ning umbes  üks kuu pärast plaatimist. Seejärel  tõstke põranda temperatuuri astmeliselt  5 ºC kaupa ööpäevas kuni vajaliku  temperatuurini.
  • Enneaegne ja liialt kiire temperatuuri  tõstmine võib kahjustada paigaldussegu  kvaliteeti ja lühendada põrandakatte  eluiga.
  • Plastkatte paigaldamisel vahetult  betoonile tuleb põranda pind eelnevalt  tasandada ja järgida valmistaja paigaldusjuhiseid.
  • Puitlaastplaadi või lamellparketi paigaldamiseks  tuleb aluspõrand eelnevalt  tasandada. Aurutõkke paigaldamisel  järgige puitlaastplaadi või  lamellparketi valmistaja nõudeid. Puitlaastplaadi  või lamellparketi servad  tuleb liimida. Liimi valikul juhinduge  valmistaja soovitustest. Sammumüra  isolatsioon paigaldatakse aurutõkke  peale. Vältige korgipuruga kaetud  papi ja õhuvahesid jätva aurutõkke  kasutamist, kuna sellisel juhul jääks  betoonikihi ja põrandakatte vahele  soojusülekannet halvendav õhuvahe.
joonis2-uponor.jpg

Soonestatud põrandkütteplaati paigaldatud kütteringid
Wirsbo-pePEX 20 x 2 mm torud

Sellist paigaldusviisi võib kasutada igat tüüpi tasasel põrandal.  Soonestatud põrandkütteplaadi soontesse  asetatakse soojusjaotusplaadid,  mille soontesse paigaldatakse toru.

  • Aluspind lihvitakse, tasandatakse või töödeldakse liivapritsiga (tolerants  ±3 mm 2 m kohta ja ±1,2 mm 0,25 m  kohta). Aluspind tuleb tolmust ja muust mustusest puhastada.
  • Kuna pinnasele toetuvas betoonpõrandas on niiskuseoht, tuleb betooni pind katta mullkilega. Muu põrandakonstruktsiooni puhul paigaldatakse niiskustõke põrandakatte valmistaja juhiste kohaselt.
  • Põrandkütteplaadid paigaldatakse vastavalt Uponori põrandkütteprojektile. Jälgige, et plaatide vuugid eri kihtides kohakuti ei satuks. Plaatide paksus on 30, 50 ja 70 mm.
  • Soojusjaotusplaat surutakse põrandkütteplaadi sirgesse soonde. Käänukohad jäävad vabaks. Alumiiniumist soojusjaotusplaate on lihtne mööda murdejooni lühendada. Plaatide vahekaugus võib olla 10–100 mm. Kadude vähendamiseks paigaldatakse eelmise rea plaadi äramurtud osa alati järgmise rea algusesse.
  • Paigaldage toru vastavalt joonistele.
  • Põrandkütteplaadid paigaldatakse alati ujuvana, st neid ei kinnitata aluspinnale.
  • Kui pinnakattematerjalina kasutatakse plasti, tuleb selle alla paigaldada 16 mm paksune puitlaastplaat. Puitlaastplaat pannakse vahetult torude peale. Ujuvas konstruktsioonis tuleb plaatide vuugid mõlemas suunas kokku liimida.
  • Kui pinnakattena kasutatakse parketti, tuleb esmalt paigaldada sammumüra isolatsioon (vältige korgipuruga kaetud pappi). Sellele võib panna 14–15 mm paksuse lamellparketi. Parkett paigaldatakse otse torudele. Parketi kilbid liimitakse omavahel mõlemas suunas või kasutatakse lukustuvaid kilpe.
  • Keraamiliste plaatide kasutamisel liimitakse esmalt vähemalt 13 mm paksunekipsplaat puitlaastplaadile. Seda varianti soovitatakse kasutada ainultkuivas ruumis. Täpsemat teavet saate põrandakatte valmistajalt.
  • Kui põrandakattena kasutatakse keraamilisi plaate, tuleb vältida paigaldussegu kahjustusi kivistumise ajal. Materjali temperatuur peab ühe kuu jooksul pärast paigaldamist olema ühtlane.
  • Kui põrandküte peab enne plaatimistöid või vahetult selle järel olema sisse lülitatud, soojendage betoonplaadid kuni 20 ºC temperatuurini ja hoidke sellel temperatuuril vähemalt 24 tundi enne plaatimistöid ning umbes üks kuu pärast plaatimist. Seejärel tõstke põranda temperatuuri astmeliselt 5 ºC kaupa ööpäevas kuni vajaliku temperatuurini.
  • Enneaegne ja liialt kiire temperatuuri tõstmine võib kahjustada paigaldussegu kvaliteeti ja lühendada põrandakatte eluiga.
joonis3uponor.pdf.jpg

Puitlaagidel oleva hõreda laudise vahele paigaldatud kütteringid
Wirsbo-pePEX 20 x 2 mm torud

Seda varianti kasutatakse juhul,  kui põrandküttesüsteem paigaldatakse  laagide peale.

  • Kinnitage hõre 22 x 120 mm või 28 x 120 mm laudis risti laagidega kahe naelaga iga laagi külge (kasutage kuumtsingitud naelu). Esimene laud kinnitage seinast 3 cm kaugusele.
  • Laudade otsad peavad ulatuma enne vaheseina kahe viimase laagi keskele. Viimase laagi peale kinnitatakse sama paksusega laud. Alumiiniumist soojusjaotusplaadid paigaldatakse alates välisseinast. Enne vaheseina jäetakse u 25 cm ruumi toru tagasipööramiseks. Katke võimalikult suur osa põrandast (70-90%) soojusjaotusplaatidega. Soojusjaotusplaate on vajaduse korral lihtne stantsitud murdekohtadest lühendada. Plaatide vahekaugus pikisuunas võib olla 10–100 mm. Iga eelmisest reast ülejäänud tükiga alustatakse järgmist rida, nii on jäägid minimaalsed. Soojusjaotusplaatide iga teine külg kinnitatakse laudise külge selliselt, et torukanalid jäävad ühele joonele.
  • Paigaldage põrandküttetorud vastavalt paigaldusskeemile.
  • Puitlaastplaadid (min 22 mm) või kipsplaadid paigaldatakse laudise suhtes risti ja kinnitatakse laudise külge kruvidega u 600 mm sammuga. Puitlaastplaadi vuugid tuleb mõlemas suunas kokku liimida.
  • Tähelepanu! Märkige puitlaastplaadile torude asukohad, vältimaks torude juhuslikke vigastusi kruvide kinnitamisel.
  • Kui põrandakattena kasutatakse keraamilisi plaate, tuleb puitlaastplaadile liimida kipsplaat. Trappide paigaldamist lihtsustab kahekordse kipsplaadi kasutamine. Ülemisse kipsplaati lõigatakse sellisel juhul vajaliku kalde tekitamiseks trapist suurem ava. Kipsplaatide paigaldamisel tuleb vältida kahe kihi vuukide kokkulangemist. Kipsplaatide kihid liimitakse kokku vastavalt valmistaja juhistele. Täpsemaid paigaldusjuhiseid küsige keraamiliste plaatide ja kipsplaadi tarnijalt.
  • Kui põrandakattena kasutatakse keraamilisi plaate, tuleb vältida paigaldussegu kahjustusi kivistumise ajal. Materjali temperatuur peab ühe kuu jooksul pärast paigaldamist olema ühtlane.
  • Kui põrandküte peab enne plaatimistöid või vahetult selle järel olema sisse lülitatud, soojendage põrandaplaadid kuni 20 ºC temperatuurini ja hoidke sellel temperatuuril vähemalt 24 tundi enne plaatimistöid ning kuni üks kuu pärast plaatimist. Seejärel tõstke põranda temperatuuri astmeliselt 5 ºC kaupa ööpäevas kuni vajaliku temperatuurini.
  • Enneaegne ja liialt kiire temperatuuri tõstmine võib kahjustada paigaldussegu kvaliteeti ja lühendada põrandakatte eluiga.

Lamellparketi paigaldus

  • Naelutage laagidele hõre 28 x 120 mm laudis nagu puitlaastplaadi paigaldamiselgi. Laudis lõpetage viimase laagi peal 3 cm kaugusel vaheseinast. Laudis naelutatakse viimase laagi külge alles pärast toru paigaldamist: toru tagasipöörded jäävad laudise otste alla. 15 mm paksune lamellparkett paigaldatakse risti laudisega. Aurutõkke ja sammumüra isolatsiooni paigaldamisel ning lamellide kinnitamisel järgige parketi tarnija soovitusi.
joonis4uponor.jpg

Puitlaagide (samm 300 mm) vahel oleva hõreda laudise vahele paigaldatud  kütteringid
Wirsbo-pePEX 20 x 2 mm torud

Seda varianti kasutatakse juhul, kui ruumi kõrguse tõttu ei saa põrandküttesüsteemi paigaldada laagide peale. Laagide 300 mm sammu kasutatakse sageli keraamilise põrandakattega niiskes ruumis. Sama konstruktsioon sobib ka laagide 600 mm sammu korral.

  • Naelutage laagide vahele põiktoed 600 mm sammuga ja paigaldage nende peale hõre laudis. Laudis peab jääma laagide ülemise pinnaga samale tasapinnale. Torude käänukohad jätke laudisest vabaks. Kohtades, kus torud peavad minema üle laagi, tehke laagi vastava sügavusega sisselõige. Enne sisselõigete tegemist konsulteerige ehituskonstruktoriga.
  • Paigaldage soojusjaotusplaadid laudise  esimesse soonde. Soojusjaotusplaate on vajaduse korral lihtne stantsitud murdekohtades lühendada. Plaatide vahekaugus pikisuunas võib olla 10–100 mm. Iga eelmisest reast ülejäänud tükiga alustatakse järgmist rida, niion jäägid minimaalsed. Jätkake paigaldust, kuni kogu põrand on kaetud. Põranda ühtlase temperatuuri tagamiseks tuleb põranda pinnast katta soojusjaotusplaatidega 70–90%. Soojusjaotusplaatide iga teine külg kinnitatakse laudise külge selliselt, et toru kanalid jäävad ühele joonele.
  • Paigaldage põrandküttetorud vastavalt paigaldusskeemile.
  • 22 mm puitlaastplaat või kipsplaadid kruvitakse või liimitakse laagide külge.
  • Kui põrandakattena kasutatakse keraamilisi plaate, tuleb puitlaastplaadile  liimida kipsplaat. Trappide paigaldamist lihtsustab kahekordse kipsplaadi kasutamine. Ülemisse kipsplaati lõigatakse sellisel juhul vajaliku kalde tekitamiseks trapist suurem ava. Kipsplaatide paigaldamisel tuleb vältida kahe kihi vuukide kokkulangemist. Kipsplaadi kihid liimitakse kokku vastavalt valmistaja juhistele. Täpsemaid paigaldusjuhiseid küsige keraamiliste plaatide ja kipsplaadi tarnijatelt.
  • Kui põrandakattena kasutatakse keraamilisi plaate, tuleb vältida paigaldussegu kahjustusi kivistumise ajal. Materjali temperatuur peab ühe kuu jooksul pärast paigaldamist olema ühtlane.
  • Kui põrandküte peab enne plaatimistöid või vahetult selle järel olema sisse lülitatud, soojendage betoonplaadid kuni 20 ºC temperatuurini ja hoidke sellel temperatuuril vähemat 24 tundi enne plaatimistöid ning kuni üks kuu pärast plaatimist. Seejärel tõstke põranda temperatuuri astmeliselt 5 ºC kaupa ööpäevas kuni vajaliku temperatuurini.
  • Enneaegne ja liialt kiire temperatuuri tõstmine võib kahjustada paigaldussegu kvaliteeti ja lühendada põrandakatte eluiga.
  • Lamellparketi paigaldamisel pole vaja puitlaastplaati kasutada. 22 mm paksune lamellparkett paigaldatakse risti laagidega. Aurutõkke ja sammumüra isolatsiooni paigaldamisel ning lamellide kinnitamisel järgige parketi tarnija soovitusi.
joonis5uponor.jpg

PÕRANDAKATETE NÄITED

Klinker niiskes ruumis

  •  Konstruktsioonis tuleb kinni pidada kehtivatest normidest.
  • Hüdroisolatsiooni paigaldamisel juhinduda vastavatest eeskirjadest.
klinker-w.jpg

Puitlaastplaat või lamellparkett betoonalusel

  • Põrand silutakse ja tasandatakse.
  • Aurutõke paigaldatakse vastavalt põrandakatte tarnija soovitustele.
  • Puitlaastplaadi või lamellparketi liitekohad liimitakse.
  • Sammumüra isolatsioonikiht paigaldatakse aurutõkkele (polüetüleenkile). Vältige
    korgipuruga kaetud pappi või aurutõket, mis tekitab õhupilusid.
puitlaast1.jpg

Plast- või vaipkate betoonalusel

  • Betooni pind tasandatakse. Kate paigaldatakse vastavalt tarnija juhistele.
pinnakate.jpg

Klinker kuivas ruumis

  • Konstruktsioon peab järgima kehtivaid ehitusnorme.
klinker-kuivas.jpg

Põrandalauad puitvahelael

  •  Põrandkütte võib paigaldada kuni 30 mm paksuse laudpõranda alla.
  • Lauad kinnitatakse traditsiooniliselt soonest laagi külge vastavalt tarnija juhistele.
  • Tähelepanu! Puitmaterjal peab olema enne paigaldamist hästi kuivatatud.
porandalaud-w.jpg
Plast- või vaipkate puitvahelae puitlaastplaadil
plast-vaip-w.jpg

Puitlaastplaat olemasoleval põrandal

  • Põrandkütte paigaldamisel olemasolevale põrandale tuleb kasutada hõredat 28 x 120 mm laudist. Laudis liimitakse ja kruvitakse olemasolevale põrandale. Ülemine puitlaastplaadi kiht võib olla paigaldatud ujuvana. Liitekohad tuleb kokku liimida.
puitlaast-w.jpg
Klinker puitlaastplaadil puitkonstruktsiooniga põrandal kuivas ruumis
Seda konstruktsiooni kasutatakse aulas, hallis, köögis jne.
klinker-p-kips.jpg

Klinker puitlaastplaadil puitkonstruktsiooniga põrandal niiskes ruumis

  • Konstruktsioon peab vastama kehtivatele ehitusnormidele. Kipsplaat ja puitlaastplaat paigaldatakse tarnija juhiste kohaselt.
  • Hüdroisolatsioon paigaldatakse vastavalt normidele.
klinker-p-h-kips-puit.jpg

Laminaatparkett puitlaastplaadil

  • Puitlaastplaat peab olema vähemalt 22 mm paksune. Sellisel juhul võib valida
    võimalikult õhukese parketi, et tagada parem soojusülekanne.
laminaat-aur-puitlaas.jpg

PÕRANDKÜTTETORUD

Uponor põrandküttesüsteemis kasutatavad Wirsbo-pePEX põrandküttetorud on valmistatud ristsidemetega polüetüleenist ja varustatud hapniku difusiooni tõkkekihiga. Hapniku difusiooni tõkkekiht takistab hapniku sattumist küttevette ja hoiab ära süsteemi metallosade korrosiooni. Toru kasutusiga on üle 50 aasta, kui etteantud temperatuuri ja rõhu piire ei ületata. Toru ei tohi jääda otsese päikesekiirguse mõju alla. Vältige toru kontakte teibi, värvi või teiste keemiliste ühenditega, mis võivad teda kahjustada. Vesiküttesüsteemi tuleb kaitsta külmumise eest.

NIHKEVUUGID

Nihkevuuke kasutatakse betoonplaatide eraldamiseks. Nihkevuugi laius on u 20 mm. Põrandküte ei mõjuta nihkevuukide projekteerimist. Nihkevuuki läbivad torud kaetakse 1 m pikkuse sünteetilise isolatsioonikattega või 28/23 mm hülsstoruga. Hülsstoru otsad tuleb sulgeda, et vältida betooni sattumist torusse. Soovitavalt läbib ruumi minev ja sealt väljuv toru nihkevuugi ainult ühe korra.

joonis-nihkevuugid-upo.jpg

Nihkevuugi konstruktsioon 1. Pinnakate 2. Betoon 3. Nihkevuuk 4. Sünteetiline isolatsioon või 28/23 mm hülsstoru 5. Wirsbo-pePEX toru 6. Niiskustõke 7. Aluspõhi

ÄÄRERIBA

Põrandküttega betoonplaadile peab jätma ruumi soojuspaisumiseks. Sellekspaigaldatakse betoonplaadi ja seinte, postide jne konstruktsioonide vahele ääreriba. Välisseina ääres olev ääreriba väldib ka külmasildasid. Puitpõrandas ääreriba ei vajata. Ääreriba asetatakse kohale enne ülemise soojusisolatsioonikihi paigaldamist. Ääreriba ribastatud ülaosa paigaldatakse vastu seina. Kui soojusisolatsiooni plaadid ääreriba korralikult ei fikseeri, kinnitage ääreriba seinale tagaküljel oleva teibi abil. Ääreriba kattev kile pöörake isolatsioonikihi peale, et vältida betooni sattumist isolatsiooni ja ääreriba vahele. Kile fikseerimiseks isolatsioonile on kile äär varustatud teibiga. Põrandast välja ulatuv ääreriba lõigatakse ära pärast põranda lõplikku valmimist.

ääreriba-uponor.jpg
garaaz-upo.jpg

TORUDE PAIGALDUS GARAAŽIS

Garaažis paigaldatakse esimene toru vähemalt 30 cm kaugusele uksest. Ukse kohal tuleb betoonplaat isoleerida soklist.

PAIGALDUS PUITPÕRANDASSE

Paigaldusel puitpõrandasse tuleb järgida allolevale joonisele märgitud juhiseid.

paigaldus-puitpõrandasse.jpg

SÜSTEEMI TÄITMINE

Külmal ajal on oht, et torus olev vesi külmub ja toru võib viga saada. See juhtub siis, kui betoonplaadi temperatuur langeb alla nulli. Jäätumise vältimiseks lisage vette 35% etüleen- või propüleenglükooli. Enne kütteringide täitmist tuleb lahust hoolikalt segada. Kui veega täidetud kütteringid jäävad pärast surveproovi pikaks ajaks kütteta, tuleb nad veest tühjendada. Hoidke kütteringid betoonitööde ajal surve all.

  1. Sulgege kõik jaotuskollektori ventiilid nii peale- kui ka tagasivoolul ning magistraalide ventiilid.
  2. Ühendage täitevoolik alumise kollektori otsa vastava otsikuga. Ülemise kollektori otsa vastavast otsikust viige voolik veeanumasse.
  3. Avage kollektori otsa ventiilid ja täitevee ventiil.
  4. Avage ühe kütteringi peale- ja tagasivooluventiil ja täitke küttering veega, kuni kogu õhk on eraldunud.
  5. Sulgege mõlemad ventiilid ja korrake protseduuri kõigi ülejäänud kütteringidega. Seejärel väljutage õhk ka magistraalidest.
  6. Avage kõik ventiilid ja tehke süsteemi surveproov (3–4 baari). Esimese tunni jooksul võib rõhk süsteemis langeda, kuid tasakaalustub, kui temperatuuri ei muudeta.
  7. Surveproovi järel võib põranda lõpuni ehitada (betoonivalu, põrandakatte paigaldus jne).
survestamine-uponor.jpg

SURVEPROOV

Enne süsteemi kasutuselevõttu tuleb läbi viia normikohane surveproov. Kui vastavad normid puuduvad, kasutage järgnevat metoodikat: täitke süsteem ja survestage see 1,5-kordse töörõhuni. Hoidke selle rõhu all 30 minutit, kontrollides visuaalselt ühenduskohti. Vähendage süsteemis rõhku kiiresti kuni 0,5-kordse töörõhuni ja sulgege tühjendusventiil. Rõhu tõusmine üle 0,5-kordse töörõhu näitab süsteemi hermeetilisust. Hoidke rõhku 90 minuti jooksul. Kui rõhk selle aja jooksul langeb, on süsteemis leke.

PÕRANDKÜTTESÜSTEEMI KÄIKULASKMINE

Põrandküttesüsteemi paigalduse ja surveproovi järel tuleb kõigi kütteringide tasakaalustusventiilid seadistada vastavalt seadearvudele. Kõigi kütteringide seadearvud leiate Uponori põrandkütteprojektist. Seadearv näitab, mitme pöörde võrra peab tasakaalustusventiili avama alates suletud asendist. Käsitsi reguleeritava kütteringi seadistamine toimub käsinupu abil. Normaalolukorras on käsinupud avatud asendis, vajaduse korral võib ringi sulgeda. Kui põrandküttesüsteemis kasutatakse mugavusautomaatikat, tuleb termostaatide poolt juhitavad kütteringid varustada elektriliste ajamitega. Kontrollige, et ajamid oleks paigaldatud õigetelekütteringidele. Sellega tagate, et ruumitermostaadid juhivad õigeid kütteringe. Seadkeruumitermostaadidsobivale temperatuurile, näiteks 21 ºC. Süsteem seatakse normaalse rõhu, st 0,5–1,5 baari alla. Käivitage kütteallikas ja ringluspump ning alustage temperatuuri aeglast tõstmist. Kütteringide tagasivoolude temperatuuri tõus annab märku sooja vee ringlusest süsteemis. Kütteallikast väljuva vee temperatuuri võib seada olenevalt välistemperatuurist. Reguleerseadmes valitakse põrandkütte puhul madalama tõusuga küttekõverad. Kuna põrandküte on madalatemperatuuriline küte, siis tavaliselt piisab betoonpõranda puhul 35 ºC ja puitpõrandal 45 ºC temperatuuriga kütteveest. Põranda pinna soovituslik maksimumtemperatuur eluruumis on 27 ºC. Puitpõrand, lamellparkett jms võib üle 27 ºC temperatuuril liialt kuivada ja kahjustuda. Seetõttu on oluline, et mugavusautomaatikasüsteem oleks tööle rakendatud juba enne põrandakatte paigaldamist. Jälgige, et kõik kütteringid töötaksid ning kogu maja temperatuur ei oleneks ainult ühest või kahest kütteringist. Muus osas järgige põrandakatte tarnija soovitusi. Temperatuuri tõstmine betoonpõrandas Betoon peab kivistuma vähemalt kolm nädalat. Süsteemi käivitamisel seatakse pealevoolu temperatuuriks 15 ºC. Seejärel tõstetakse pealevoolu temperatuuri 5 ºC võrra ööpäevas, kuni soovitav ruumitemperatuur on saavutatud. Betoonplaadi niiskust tuleb enne põrandakatte paigaldamist kindlastikontrollida. Järgige paigaldussegu tarnija antud kuivamisjuhiseid. Pinnakatte liimi ja vuugisegu aeglane kuivamine eeldab, et enne nende kasutamist lastakse põrand maha jahtuda, kuid mitte alla 15 ºC. Pinnakate kinnitatakse vastava juhendi kohaselt, seejärel tõstetaksevee temperatuuri taas maksimaalselt 5 ºC ööpäevas.

Kasutusjuhend


Põrandkütte kasutamine on lihtne ega vaja tavaliselt erilist reguleerimist. Jälgige, et põrandküttesüsteemi pealevoolu temperatuur ei oleks liialt kõrge, st mitte kunagi üle 55 ºC. Seadke termostaadid sobivale temperatuurile (näiteks 21 ºC). Soovitav on ringluspumpa mitte välja lülitada. Suvisel ajal lülitavad termostaadid mugavusautomaatikaga varustatud ruumides kütte välja, kuid käsijuhtimisega kütteringid töötavad edasi. Kui põrandküte lülitatakse suveperioodil tervikuna välja, on oht, et ringluspump ja kollektori klapid paakuvad kinni. Selle vältimiseks võib süsteemi varustada lisaautomaatikaga, mis käivitab pumpa aeg-ajalt seisakuperioodil. Pumpa peaks käivitama kord nädalas ja kollektori klappe liigutama kord kuus.

temp-upo.jpg

Põrandkütte töötemperatuur betoonpõrandas

hooldus1.jpg

HOOLDUS

Üldjuhul ei vaja Uponor põrandküttesüsteem erilist hooldust. Piisab ruumi temperatuuri jälgimisest ja alljärgnevate toimingute perioodilisest tegemisest. Kui süsteemis on kapillaartermostaadiga küttevee segamissõlm (näiteks Push 15A, 22A või 45N), tuleb kütteperioodi jooksul pealevoolu temperatuuri mõnel korral muuta. Kui süsteem ei ole vastava automaatikaga varustatud, tuleb muudatused teha manuaalselt.


Termostaatide ja ajamite töö kontroll
Pöörake termostaadil oleva regulaatori nupp päripäeva äärmisse asendisse ja oodake 5 minutit. Selle aja jooksul peaks ajamil olevas aknas nähtavale tulema valkjas märk. Seejärel pöörake regulaator vastupäeva äärmisse asendisse. 5 minuti pärast peaks ajamil olevas aknas valkjas märk kaduma. Seadke termostaat taas soovitavale temperatuurile.


Ennetav hooldus
Tehke alljärgnevaid toiminguid 1–2 korda aastas:

  • Kontrollige küttesüsteemi temperatuuri ja rõhku.
  • Kontrollige liitmikke ja kollektori klappe. Kui avastate midagi ebanormaalset,
    võtke ühendust paigaldajaga:
    – jälgige, et kollektoril poleks värvimuutusi või katlakivi ladestusi;
    – jälgige, et liitmikud ega põrand poleks niisked;
    – eemaldage ajam ja kontrollige, et selles poleks niiskust.
  • Kontrollige klappide liikuvust. Klapi vars peab surudes u 2 mm alla vajuma ja vedru toimel taas üles tõusma. Segaduse vältimiseks eemaldage alati üks ajam korraga.
  • Kontrollige ringluspumpa. Kui märkate midagi ebanormaalset, võtke ühendust paigaldajaga:
    – kontrollige, et pumba hääl oleks normaalne;
    – kontrollige, ega süsteemi ringluses pole märgata häireid;
    – paari aasta järel on soovitav kontrollida juhtmevabade termostaatide patarei laetust.
hooldus.jpg
Ajami paigaldamine
Asetage ajam vertikaalselt klapile. Kergelt alla vajutades keerake ajami mutter kollektori külge kinni. Ärge kasutage ajami kinnitamiseks mingeid tööriistu.

TÕRKED JA NENDE KÕRVALDAMINE

 Avastatud viga   Põhjus Toiming

Üleliia kõrge temperatuur enamikus ruumidest või kogu majas.

Liialt kõrge pealevoolu temperatuur.

Alandage pealevoolu temperatuuri
või muutke küttekõverat.

Üldine kõrge temperatuur. Pealevoolu temperatuur valitust madalam.

Viga segamissõlme regulaatoris.

Võtke ühendust paigaldajaga.

Ruumis kõrge temperatuur, ajam ei sulgu.

Viga termostaadis või ajamis.

Võtke ühendust paigaldajaga.

Küttering soe, kuigi ajam on eemaldatud ja küttering käsinupuga suletud.

Klapp ei sulgu korralikult.

Võtke ühendust paigaldajaga.

Üldiselt madal temperatuur.

Pealevoolu temperatuur madal.

Kontrollige pealevoolu temperatuuri küttekõverat. Vajaduse korral muutke seadistust.

Üldiselt madal tempera-tuur. Push15/22/45 järel temperatuur madal.

 

Seadistage pealevoolu termostaat kõrgemale temperatuurile.

Temperatuurid eba-ühtlased. Ringluspump tekitab müra.

Õhk süsteemis. Hüdrauliline tasa-kaalustus tegemata.

Võtke ühendust paigaldajaga.

Ühe kollektori piires temperatuurid madalad, ajamid ei avane.

Trafo kaitse läbi põlenud.

Vahetage kaitse. Kui viga kordub, võtke ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi temperatuur madal, ajam ei avane.

Termostaadi või ajami viga

Võtke ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi tempera-tuur madal, kuigi termostaat on lülitunud.

Termostaat ühendatud mõne teise
ruumi ajamiga

Kontrollige ajamite paigaldust.
Võtke ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi tempera-tuur madal. Ajam avaneb, kuid kütteringi
tagasivool külm.

Kollektori klapp kinni paakunud.

Eemaldage ajam ja kontrollige, kas klapp liigub. Vajaduse korral võtke ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi temperatuur madal.

Tasakaalustuse seadearv vale.

Kontrollige seadearvu, vajaduse
korral avage tasakaalustusventiili
1/2 pöörde võrra.

Uponor jätab endale õiguse muudatusteks kooskõlas
pideva täiustuse ja arenguga.

Uponor Eesti OÜ
Peterburi tee 63b
11415 Tallinn
T 605 2070, 605 2071
F 638 0867
E uponor@uponor.ee
W www.uponor.ee
uponor-logo.jpg