Ruumi sisekliimat mõjutavad tegurid

energiasäästu portaal

Inimese soojusliku mugavuse ruumis määravad:

  • ruumi sisetemperatuur;
  • õhu suhteline niiskus;
  • õhu liikumiskiirus;
  • inimese aktiivsus s.o. soojaeritus;
  • riietuse soojapidavus.

Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid (temperatuur, niiskus, õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse, müra ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid. Nende hulgas ongi keskne koht õhukvaliteedil kui tervikul. Õhurežiimi kontrolliks peaks ruumis olema korralik termomeeter ja niiskusemõõtja.

2002.a. lõpus võeti Euroopa Liidus vastu uus direktiiv (Directive 2002/91/EC ), mis käsitleb hoonete energiavajadust ja selle optimeerimist ning mille eesmärgiks on kutsuda liikmesriike üles hoonete energiakulu optimeerimisele.

Ehitustoodete direktiivi oluliseks nõudeks on energiasääst, mis eeldab, et hooned projekteeritakse sellistena, et nende energiavajadus oleks minimaalne, arvestades kohalikku kliimat ning elanike vajadusi. Tulevikus oodatakse, et hoonete energiavajaduse kohta väljastatakse sertifikaat, samuti seatakse sisse järelevalve võimsate boilerite puhul.

Energia tarbimise taseme määravad hoone asukoht, orientatsioon, mõõtmed ja mahuline lahendus, mis kestavad muutumatul kujul sageli saja aasta vältel. Seega peaksid hoone energiavajaduse arvutusmeetodid arvestama:  
  • hoone konstruktsioonide soojusjuhtivust;
  • kütet;
  • õhu konditsioneerimist;
  • ventilatsiooni;
  • valgustust (teatud juhtudel);
  • hoonete asendi määratlemist;
  • päikeseenergia kasutamist;
  • loomulik ventilatsiooni;
  • hoone sisekliimat.

Arvutusmeetodid klassifitseeritakse eraldi gruppidesse: eramud, korterelamud, bürood, haridusasutused, haiglad, hotellid ja restoranid, spordihooned, laod jm. Direktiivi hakatakse rakendama 2006. aastal.