Elektriboilerid

energiasäästu portaal

Enamik kasutusel olevaist surveboilereist kujutab endast paaki, millesse on monteeritud küttekehad. Vesi kuumutatakse termostaadiga vajaliku temperatuurini.
EB_sise.jpg

Keraamilise küttekehaga soojaveeboileri läbilõige

Kuuma vee valmistamiseks väikestes kogustes sobib läbivoolukuumuti, kuid elektrienergia säästuks on siin võimalused suhteliselt piiratud. Täiuslikumad ja energiasäästlikumad nende hulgas on mikroprotsessorjuhtimisega kiirboilerid, mis võimaldavad sujuvalt reguleerides saada kraaditäpsusega vett vahemilkus 35-60°C.

Mahtboilerid toimivad sooja vee salvestitena ning nende võimsused kõiguvad 1-2,5 kW (näiteks 100-liitrise boileri võimsus on 1,8 kW ). Mahtboileriga on võimalik saavutada elektrienergia kokkuhoidu öise tariifi arvel. Elektriboilerid ühendatakse kas tsentraalsesse või hüdrofooriga survestatud veesüsteemi.
Soojavee ventiili avanedes surub külm vesi sooja vee välja, mistõttu võib boiler olla paigutatud ka kraanist madalamale. Toodetakse vertikaalseid ja horisontaalseid, samuti universaalse paigutusviisiga boilereid.

Soojuskadude vähendmiseks peaks boileri ühendama võimalikult tarbimiskoha lähedale. Sooja vee jõudmiseks avatud kraanini ei tohiks kuluda üle 4 sekundi. Kui tehnilised olud seda ei võimalda, tuleb boiler osta natuke suurema mahutavusega kui esialgu plaanitud. Boileri ostmisel tuleks eelistada vertikaalselt paigutatavat boilerit - see soojeneb kiiremini ja annab rohkem sooja vett.

Eesti lubjarikas vesi soodustab igati katlakivi teket. Selle vältimiseks peaks boileril olema:

  • magneesiumanood;
  • võimalus hoida vett pidevalt 55 kraadi juures, sest sellest temperatuurist alates algab intensiivne katlakivi teke;
  • tugeva emailiga kaetud siseanum.

Soojaveeboileri valikul tuleks arvestada eelkõige vee tarbijate arvu ja boileri paigalduseks olemasolevat ruumi.

Ühele inimesele piisab päevas umbes 30 – 50 liitrist soojast veest, mis katab vee vajaduse köögis ja duši all käimiseks. Kui boileri paigutamiseks on piisavalt ruumi, on otstarbekas valida suurem veesoojendi, et öösel kuumutatud vett jätkuks pere päevaseks vajaduseks. Kui vajate aeg-ajalt suuremal hulgal sooja vett, siis tasub ühe väga suure boileri asemel osta 2 väiksemat ning paigaldada need järjestikku. Nii soojendab vett pidevalt vaid üks boiler ning teine rakendub siis kui esimene ei suuda piisavalt sooja veega varustada.

Sooja tarbeveekulu sõltub märkimisväärselt ka kasutatava vee temperatuurist. Keskmiselt kulutab üks inimene:

  • 40-kraadist vett duši all käies 30-50 liitrit , vannis käies 120-150 liitrit ;
  • 60-kraadist vett duši all käies 18-30 liitrit , vannis käies 72-90 liitrit .

Eelnevad elektrboileri mahu valikunumbrid näitavad ilmekalt, et vannis käimisele tuleks vee kokkuhoiu seisukohast eelistada duši kasutamist.

Soovitused

Mahtelektriboileriga on duši all odavam käia õhtuti. Enamasti kulub boileritäie vee soojendamiseks kuni 5 tundi . Nii õnnestub kahetariifse elektrienergia hinnapaketi valinutel öise elektri odavama hinnaga vesi taas soodsalt soojaks kütta.

Kui lähete paariks päevaks kodunt ära, siis ei tasu boilerit välja lülitada. Tänapäevaste boilerite soojapidavus on sedavõrd hea, et vee temeperatuuri säilitamiseks kulub elektrienergiat ööpäevas vaid mõnisada vatti - mõnekümne sendi jagu. Boileritäie külma vee soojendamine on tunduvalt kallim ja tekitab tarbetult katlakivi.

Paari aasta tagant tuleks kutsuda soojaveeboileri hooldaja, isegi kui seda pole seadme kasutustingimustes otseselt ettenähtud. Meie kareda vee juures tasub küttekehade regulaarne kontroll end ära ning mõnesajakroonine kulutus võib päästa mitme tuhande kroonisest uue boileri ostust.