Geodeetilised uuringud tuleb teha enne ehitamist

Oma Maja

Äripäev 02.04.2007
Hugo Toll
OÜ Geosoft juhatuse esimees

Selleks et krundi piirid saaksid paika ja hiljem oleks võimalik asuda majaprojekti tellima, on tarvis lasta ära teha paar geodeetilist tööd: katastrimõõdistused ja insenergeodeesia.

Pärast maaostu on järgmine samm projekteerimiseks vajalike lubade taotlemine ja projekteerimine.

Selle jaoks on vaja läbi viia geodeetilised uuringud, ilma milleta ei saa eespool mainitud toiminguid teostada. Järgnevalt selgitamegi geodeetiliste uuringute sisu ja vajalikkust ning toome välja tähtsamad momendid, millele tähelepanu pöörata.

Tavainimene puutub kokku kahte liiki geodeetiliste töödega: katastrimõõdistamine ja insenerigeodeesia.

Katastrimõõdistamine on maamõõdutoiming, mille koostisosadeks on maatüki piiride määramine ja märkimine ning kindlustamine maastikul nõuetekohaste piirimärkidega, piiride mõõdistamine ja hävinud piirimärkide asukohtade taastamine, piiriandmete arvutamine, maatüki oluliste osade kaardistamine, maatüki üldpindala ja sellel olevate ehitiste ning kõlvikute pindalade määramine, maatüki plaani ja kõlvikute eksplikatsiooni koostamine.

Insenerigeodeesia valdkonda kuuluvad geodeetilised tööd, mida tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks nende rajatiste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsioonide uurimisel.

Siia kuuluvad ka planeerimisprojektide koostamiseks tehtavad topogeodeetilised uuringud ja projekteeritud objektide märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist.

Insenergeodeetiliste uurimistööde hulka kuuluvad ka maa-aluste kommunikatsioonide, kaevanduste ja trasside (teed, kanalid, elektriliinid jm) rajamiseks ning jõgede, järvede ja mererandade veerežiimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised.

Ostes maa, saab inimene teiste kinnistudokumentide hulgas kaasa ka katastriplaani. Nagu eeltoodud mõistetest selgub ei ole võimalik sellist plaani kasutada projekteerimiseks. Eriti on see probleemiks erastamiste puhul, kus on tellitud katastrimõõdistus maa kinnistamiseks.

Kui on soov sellele maale ehitada, nõutakse jälle mõõdistust ning maaomanikud on pahased, miks peab veel korra mõõtma. Siin ei ole kahjuks muud nõu, kui tagantjärele tarkus, et oleks võinud tellida kaks asja korraga (katastriplaan ja geodeetiline alusplaan), mis oleks tähendanud ühekordset suuremat väljaminekut, kuid oleks siiski odavam kui kaks eraldi mõõdistust.

Sõltuvalt omavalitsusest ei tohi kasutada üle kahe aasta vana plaani. Kui teil on olemas varasem geodeetiline alusplaan, tuleks koostöös mõõdistuse teinud geodeesiafirmaga hinnata muudatuste suurust ja leppida kokku täiendusmõõdistus.

Kindlasti on see odavam, kui terve uue mõõdistuse tellimine. Kõige hullem on, kui teile pakutakse n-ö kokkuklopsitud plaani, mis kujutab endast eri aegadel eri firmade poolt tehtud mõõdistusi, mille servad kattuvad ja millest siis "lõigatakse" vajalik tükk. Tänapäeva digitaaltehnika võimaldab kõike nii, et esialgu kokku hoitud paar tuhat võib hiljem maksta paarkümmend.

Oluline on kõrgusmärk

Insenerigeodeesia jaguneb tööde aja järgi. Enne ehitust koostatakse geodeetiline alusplaan.

Ehitamise ajal märgitakse maha vundament ja kandevkonstruktsioonide teljed ning paigaldatakse kõrgusmärk, et ehitaja saaks ehitada projekti järgi.

Kõrgusmärk on oluline isevoolavate trasside (kanalisatsioon ja sadevesi) ühendamisel ja teiste trasside vundamendist läbiminekute ehitamisel.

Pärast ehitust tehakse teostusmõõdistused, mõõdistatakse üles reaalsed objektid ja trasside asukohad ning on võimalik kontrollida ehitaja poolt tehtud tööde vastavust projektile.

Usalda kogemust

Geodeetiliste uuringute kvaliteeti on eraisikul raske kontrollida.

Soovitame kasutada selliste firmade teenuseid, kellel on ISO sertifikaat, sest see nõuab seadmete iga-aastast kontrolli. Eestis on käivitatud ka geodeedi kutsetunnistuste omistamine, sellega tegeleb Eesti Geodeetide Ühing.

Geodeesial on majaehituses kindel koht

Kui siiski on vajadus geodeetilise alusplaani järele, tuleks järgida teatud põhimõtteid ning need enne mõõdistuse algust geodeesiafirmaga läbi arutada.

  • Kinnistu piirist mõõdetakse kas 20 m üle või siis naabermaja fassaadini. See on vajalik selleks, et omavalitsuse esindajad ja projekteerija näeksid, kuidas ja kuhu planeeritav ehitis paigutada, mitu korrust võiks olla, kuhu sadeveed valguvad ja kui kaugele jäävad võimalikud liitumispunktid.
  • Kui trasside (vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter, side jne) olemasolevad otsad jäävad kaugemale kui 20 meetrit, kuid mitte kaugemale kui 50 meetrit, oleks mõistlik need ikkagi peale mõõta. Kui see varem kokku leppida, ei nõuta selle eest üldjuhul ka lisaraha.
  • Kui mõõdistusalasse jääb tee, on otstarbekas mõõta tee teise servani, sest üldjuhul kulge enamik maaaluseid kommunikatsioone teede all.
  • Kui arendaja on väljaehitanud trassid ja eraisik projekteerib oma maja, on vaja kindlasti kontrollida, et kaks eri arhitektide tehtud projekti maastikul ka kokku lähevad.
  • Tuleb jälgida, et geodeetiline alusplaan oleks tehtud riiklikus süsteemis. Vastavalt keskkonnaministri 5. veebruari 2004 määrusele nr 4 "Geodeetilise süsteemi kehtestamine" on üle Eesti kohustuslik L-EST97 süsteem ja kõrgussüsteemiks on Balti 1977. a kõrgussüsteem (Eestis lühendatult BK77).
  • Kui kinnistu on suurem kui paar tuhat ruutmeetrit, on geodeetilist alusplaani projekteerimiseks tarvis ehitise ümber vaid teatud piirini, mitte terve kinnistu ulatuses.
  • Kui arhitekti pakkumises on geodeesia sees, siis nõudke endale üks eksemplar teostatud geodeetilistest uurimistöödest nii paberil kui ka digitaalselt.

Allikas: OÜ Geosoft

Geodeetiline uuring maandab vundamendiriske

Valeri Lebedev
OÜ Erge Arendus projektijuht

Kui oluline on ehituskrundi geodeetiline uuring?

Nüüdisaja eramute tüüpprojektlahendustes võib kohata kõikvõimalikke ehitusmaterjale ja erinevaid konstruktsioonilisi lahendusi, mida tehniliselt õigesti teostades on lõpptulemus - põlvest põlve kestev eramu - ka saavutatav.

Iseasi, kas tüüpprojektis kasutatud konstruktsioonilised lahendused, aga ka paigaldatavad materjalid, on otstarbekad ehitusmaksumuse seisukohast ja konstruktsiooniliselt piisavad konkreetse eramu ehitamiseks konkreetsele krundile.

Tänapäeva eramud on enamasti 1-2korruselised ehitised, kus ehitusmaksumuse vähendamiseks on loobutud traditsioonilisest täisvundamendist. Alternatiivse vundamenditüübi valikul on olulisemaks teguriks eramualuse pinnase kandevõime, mille saab teada ehituskrundi geodeetilise uuringuga.

Geodeetiline uuring kujutab endast pinnase puurimist, mille käigus määratakse puuraugust võetud proovide alusel reaalsete pinnasekihtide koostis, paksus ja asukoha sügavus. Eramu puhul puuritakse tavaliselt hoonealusel maa-alal kaks 4,5-10 m sügavust puurauku. Uuringute tulemusena koostatakse aruanne, mille kokkuvõttes määratletakse puuritud pinnase kandevõime ja antakse soovitused vundamenditüübi valikuks.

Pinnase koostist võib muidugi uurida ka naaberkruntide eramute ehitajatelt või Geoloogia Instituudi üle-eestilisest andmebaasist, kuid piisavat infot vundamendi tüübi valikuks need variandid anda ei suuda, kuna pinnase struktuur võib muutuda ka ühe krundi piires.

Vundamendisüvendi kaevamisel ilma eelneva geodeetilise uuringuta on küllaltki suur tõenäosus, et reaalne pinnase struktuur erineb eeldatavast pinnasest.

Halvimal juhul seiskuvad ehitustööd probleemi lahendamise ajaks ning lisanduvad veel tööd, mille maksumust eramu ehituskalkulatsiooni koostamisel ei osatud arvestada: nii muutub vundamendi teostus kallimaks ja pikeneb ka vundamendi ehitusaeg.

Seega, kui soovite oma eramu rajada ehitusmaksumuslikult optimaalsele vundamendile ja tahate vältida üllatusi vundamendisüvendi kaevamisel, tuleb tellida ehituskrundi geodeetiline uuring.

Neid firmasid, kel on olemas vastav tegevuslitsents, on piisavalt (pole pikki järjekordi) ning uuringu hind eramule (koos aruandega) ei ületa praegu 10 000 krooni - minu arvates täiesti mõistlik hind kindlustunde eest.