Maja ja hoov korda

Tallinn

Kampaania "Vana maja korda"

“Vana maja korda!” on Kultuuriväärtuste Ameti poolt 2001. aastal algatatud Tallinna ajaloolisi asumeid väärtustav kampaania. Kampaania üldisem eesmärk on populariseerida säästvat suhtumist ehitatud keskkonda ja aidata inimestel tajuda vanas majas või miljööväärtuslikus piirkonnas elamise eeliseid.
1. jaanuarist 2007 jõustus uus restaureerimistoetuse taotlemise ja menetlemise kord.
Kõikide “Vana maja korda!” tegevuste, taotlemise ja osalemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda  www.tallinn.ee/est/g2740/ 

Kultuuriväärtuste Ameti poolt restaureeritud uksed !

Miljööväärtuslikud piirkonnad

Alates 2001. aastast on meil Tallinnas ära määratud kaheksa miljööväärtusliku piirkonda: Kalamaja, Pelgulinn, Kadriorg, Kassisaba (koos Kelmiküla ja Uue Maailmaga), Rotermanni kvartal, Nõmme, Süda-Tatari ja Veerenni-Herne-Magasini tänavate piirkonnad. 2004. aastal määrati Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu raames miljööväärtusliku elamualana ka Laevastiku tänava kvartal Paljassaares. Alade täpsed piirid on ära märgitud Tallinna uuel üldplaneeringul.

Mis peitub selle saladusliku sõnapaari miljööväärtus taga? See on meie igapäevane elukeskkond, mis tundub nõnda loomulik, et selle kaitsmise vajadust ei olegi esimesel hetkel nii lihtne teadvustada. See saab selgeks alles selliste negatiivsete näidetega nagu nõukogudeaegsed korrusmajad Kalamajas või kohutav plekist koloss Süda tänaval. Miljöö kujundavad nii arhitektuur ja haljastus kui ka tänavatevõrk ja krundijaotus. Miljööväärtuslikuks on kuulutatud just need alad, kus eelnimetatud on hästi säilinud, üldmulje terviklik ja harmooniline. Sageli tähendab see, et väärtuslikud pole mitte niivõrd iga maja üksikuna, kui just neist kujunev ansambel või kooslus. Hoolimatud asendused uuselamute näol, vähendavad nii allesjäävate majade väärtust kinnisvaraturul, kui kogu piirkonna atraktiivsust tervikuna. Uute hoonete puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus. See tähendab, et tuleks vältida kruntide liitmisi, silmatorkavalt suuremaid maju kui ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuripildiga ei haaku.
Miljööväärtuslikud piirkonnad Tallinnas

Hoovid korda

Tallinna linn alustas koostöös korteriühistutega korterelamute hoovide korrastamise eelprojekti 2005. aasta kevadel. Linnaosade elukvaliteedi ja elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks ning hoovide välisilme parandamiseks on linnavalitsus otsustanud toetada korteriühistuid hoovide heakorrastamisel pikemaajaliselt. Tallinna Linnavalitsuse 22. märtsi 2006 määrusega on Tallinnas kehtestatud kõikide korteriühistute toetamiseks ühtne kord.
Linnalt toetuse saamise õigus on korteriühistutel, kes on registreeritud äriregistris ning tegutsenud vähemalt 6 kuud. Toetust antakse Tallinna linnas tegutsevale korteriühistule kuni 70% projekti maksumusest.
Korteriühistute toetamine hoovide korrastamisel.