Pinnamood ja kuivendus määravad krundi saatuse

Äripäev

Äripäev 30.05.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee

Arendajate koonerdamine kuivenduse pealt muudab endistele põldudele ja veekogude äärde rajatud elamurajoonid mülgasteks.

"Kui merevesi suure tuulega tõuseb, paneb Tiskre oja drenaaži tagurpidi tööle ja minu maja kelder on jälle vett täis," räägib häiritult aastas seitse kuni kümme korda toimuvast üleujutusest Tiskre elanik Vladimir Beljakov. Uuselamurajooni hädadeks peab ta liig kõrget pinnasevett ja vaevu toimivat drenaaži.

"Arendajad ei taha vee ärajuhtimisse eriti investeerida," tõdeb maaparanduse ehitusjärelevalve ja ekspertiisibüroo juhataja Gennadi Vassiljev. Samas hävitatakse endistele põllumaadele rajatavates elamurajoonides ehituse käigus senine kuivendustorustik, mis hoolimata ligi neljakümneaastasest east on tihti korras.

Vesi kollitab põllul ja kaldal

"Osa põllupealsete elamurajoonide projekteerijaid ei näegi ette kuivendussüsteeme, sest arendaja ju ütles, et põld on kuiv!" imestab Harju maaparandusbüroo juhataja asetäitja Tõnis Lepp. Teisalt rajatakse elamurajooni drenaaž, kuid edasi ei osata vett kuhugi panna. Pinnasesse immutamine jätab aga elamumaa ikka märjaks. Eriti on see tema kinnitusel omane Rae vallale.

Samuti on probleeme elamurajoonide arendamisega veekogude äärsetele märgadele aladele, osutab Vassiljev Harku järve kolmesaja hektarilisele niiskele puhvertsoonile.

"Harku kaldal tõsteti maapinda 60 sentimeetrit, samas oli kraav kümneid aastaid puhastamata ja drenaaž ei töötanud," viitab Lepp Harku äärsete elamurajoonide niiskuse põhjustele. Uue drenaažiga vee arendusala nurka kogumise ja ülepumpamise edukusse ta ei usu. "Inimesed, kes seal elavad, maksavad seda surmani," nendib ta.

Uuri omavalitsusest tausta

Viimsi valla ehitus -ameti juhatajale Juhan Kullerile meenub uputustega seoses endisele põllule kerkinud Uus-Kooli elamurajoon, eriti selle Nurme tänava piirkond. Seal on probleemi üks põhjusi valmimata drenaaž.

Arenduste niiskust tõstab ka arendajate agarus toppida kuivenduskraave torusse - siis võidetakse küll pinda juurde, kuid kuivendustrassi veeläbilaske võime on väiksem. Samuti elanike soov tõsta krundi pinnast - selle tulemusena läheb ju naabritel märjemaks.

Lahendusena näeb Lepa kohaliku omavalitsuse ja arendaja kuivenduse arengukava.

Elamurajooni tulevane elanik peaks enne krundi ostu uurima arendajalt, kuhu ja kuidas juhitakse ära sademeveed ja drenaaž. Samuti tasub tutvuda kohalikus maaparandusbüroos piirkonna kuivendusplaanidega. Kuller soovitab uurida kohalikust omavalitsusest ka arendusala tausta.

Kulleri seletusel peavad iga arenduse detailplaanis olema näidatud kuivenduskraavid ja -torud. Kuna Viimsi savine aluspinnas ei lase vett üldse maasse immutada, saab liigvett juhtida vaid merre.

Samas peaks värske krundiomaniku Kulleri sõnul enne unistuste elamu mõtteis lõpuni ehitamist hankima omavalitsusest projekteerimistingimused. "Muidu, oh üllatust, ei saagi seda, mis kahe kõrva vahel valmis mõeldud…"

Kommentaarid

Ülar Hallikivi
SRV Kinnisvara ASi projektijuht

Harkukalda elamurajooni kuivendus on lahendatud looduslike kraavide ja taimedega kaetud settebasseinide abil. Selle tulemusel Harku järve seisukord isegi paraneb, kuna suletud veekogu saab värsket vett juurde.

Kuna elamute alust pinnast on tõstetud, jäävad need järvepinnast kõrgemale. Aluseks on võetud järve kõrgtase.

Elamurajooni keskele on plaanis teha ka veesilm. See on ilus ja kogub vett.

Valmivatel hoonetel puuduvad keldrid. Paaris- ja ridaelamutele tuleb plaatvundament, korterelamutele vaivundament.

Karl Õiger
TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline professor

Vanasti ei ehitatud soo peale ja mereranda. Kuid nüüd just ehitatakse ja see ei ole mõistlik. Kui krunt jääb lohku, peab kasutama ülepumpamist.

Enne krundi valikut tuleb uurida, kas ala pole väga soine, muidu tekib raskusi vundeerimisel. Näiteks Veskimöldres ja Tiskres on pinnasevesi väga kõrge.

Kinnisvaraarendajad ei taha kuivendamisega eriti tegeleda. Millalgi võib aga Soome lahes tekkida tektooniliste muutuste tõttu midagi tsunamilaadset - siis on Tiskre ala vee all! Viimsis ei ole oht nii suur.

Tasub teada

Krundi valikul

  • eelista kõrgemal paiknevaid ja veekogust eemale jäävaid arendusalasid
  • uuri arendajalt, kuidas on lahendatud arendusala drenaaž ja kuhu ning kuidas juhitakse kuivendusvesi
  • uuri kohalikust omavalitsusest, kuidas on lahendatud arendatava ala ja selle ümbruse kuivendus ning millised on perspektiivid.
  • taga krundile korralik drenaaž ja sadeveesüsteem
  • krundi pinna tõstmiseks üle poole meetri ja naaberkrundile lähemal kui viis meetrit peab olema naabri nõusolek
  • märg krunt soodustab majaaluseid külmakerkeid
  • märg krunt toob majja hallituse ja seenhaigused ning rikub elanike tervise (liigesevalud ja põletikud).

Allikas: Äripäev