Lamekatuste liigid ja nõuded


Lamekatused on põhikaldega 1:100 kuni 1:10 katused ja katuslaed, mille katusekatteks on rullmaterjalidest või valatud polümeersetest materjalidest hüdroisolatsioonikiht, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet.

Lamekatused liigitatakse:
Konstruktsiooni järgi: soojustamata katused; soojustatud katused (katuslaed) - tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud katuslaed.

Kasutustingimuste järgi:
tavakatused - kattepinna kalle = 1:40; käidavad katused – kattepinna kalle = 1:100.

Veeäravoolu süsteemi järgi:
sisemise veeäravooluga; välise veeäravooluga.

Soojustamata katused
Katusealuse ruumi temperatuur ja niiskus peab reeglina olema selline, et katuse aluspinnal ei tekiks tarindeid kahjustavat kondenssvett. Kondenssvee teket saab vältida näiteks katusealuse ruumi efektiivse välisõhutuulutusega. Vihmavee äravool katuselt võib olla sisemine või välimine.

Soojustatud katused (katuslaed)
Soojustuskiht peab tagama katuslae soojapidavuse ning rahuldama muid tehnilisi tingimusi sõltuvalt katuslae konstruktsioonist ja kasutusviisist. Eelistatavalt tuleb kasutada tuulutatavaid katuslagesid.

Tuulutatavad katuslaed.
Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus. Tuulutusruum ühendatakse välisõhuga räästas olevate tuulutusavade või –pilude abil, vajaduse korral ka katuse harjal olevate tuulutusavade kaudu. Kui tuulutustee pikkus on üle 10 m või tuulutusteel on takistusi, peab rakendama harjatuulutust, suurendatud tuulutusavasid või muid sarnaseid abinõusid.

Ehituslikult peab olema tagatud, et ruumi õhk ei pääseks tuulutusruumi. Sajuvee ja lume sulamisvee eemaldamiseks tuleb reeglina kasutada sisemist veeeemaldussüsteemi.

Suletud katuslaed.

Suletud katuslaes on soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada auruisolatsioon, mille auru läbilaskvus on väiksem kui pealpool paikneval katusekattel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülekatete, läbiviikude ümbruse, valgusavade ümbruse jms kohtade õhutiheduse tagamisele.

Katusekatte alus võib olla betoonist või nõuetele vastavast soojustusmaterjalist.

Niiskuse väljajuhtimiseks tuleb ette näha räästatuulutus või tuulutuskorstnad, millede arv, asukoht ja mõõtmed tuleb määrata projekteerimise käigus. Kui ruumis on katuslae all ripplagi, siis tuleb kastevee tekke vältimiseks katuslae all tekkinud õhuruumis tagada vähemalt alloleva ruumi õhutemperatuur.

Tarindsoojustusega katuslaed
Tarindsoojustusega katuslagedes on kandetarind ühtlasi soojustuskihiks. Seda tüüpi katuslage võib lugeda suletud katuslae erikujuks, millel reeglina puudub aurutõke ning niiskus saab tarindist eemalduda ruumi suunas. Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide puhul. Põhilisteks soojustuselementideks on gaasbetoon-, kergbetoon- või mitmekihilised paneelid. Soovitatav on paneelide pealispinda moodustada õhutuskanalid, mis ühendatakse räästatuulutusega, või kasutada katusekatte alumise kihina rullmaterjali, mis võimaldab veeauru liikumist ja väljumist räästatuulutuse või tuulutuskorstnate kaudu.

Pööratud katuslaed
Pööratud katuslaes paikneb hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks (vt joon 4 a). Soojustuskiht peab olema kaetud kaitsekihiga (pinnakattega). Kaitsekiht võib olla monoliitbetoonist, betoon- või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist, kivipuiste või murupinnana. Valdav osa sajuveest juhitakse ära mööda pinnakatet, ülejäänud osa soojustuskihi või hüdroisolatsioonikihi peal oleva dreenikihi kaudu. Katuslae soojapidavuse parandamiseks võib kuni 25% soojustusest paigaldada hüdroisolatsiooni alla.

Käidavad katused

Siia kuuluvad katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite liiklus (terrassid, rõdud, õue-alad). Minimaalne kalle on 1:100.

Katused võivad olla soojustatud või soojustamata. Liikluspindadel peab olema kattekiht, mis tagab all paiknevale soojustus- ja hüdroisolatsioonikihile vajaliku kaitse mehaaniliste mõjutuste vastu .

Soojustatud käidavad katused on soovitav ehitada pööratud katuslagedena. Võib kasutada ka suletud või tarind-soojustusega. Hüdroisolatsiooniks on 2-või 3-kordne tugevdatud tugikangaga rullmaterjalist või sellega võrdväärne kate.

Veeäravool toimub reeglina sisemise veeäravoolusüsteemi abil, kuid väiksemate pindade puhul on võimalik ka väline veeäravool. Vee- kogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga ja katta koormust taluva restkaanega.

Katusekate

Ühekihilise rullmaterjalist katusekatte kaldeks tavakatuste puhul on lubatud > 1:40. Ühekihilise katusekatte projekteerimisel tuleb arvestada, et selline kate on tundlik mehaaniliste kahjustuste suhtes, mistõttu peab eriti jälgima, et alus oleks tasane.

Väiksema kaldega ja käidavate katuste puhul tuleb kasutada mitmekihilist katet.

Mitmekihiline rullmaterjalist katusekate valmistatakse bituumen- või plastrullmaterjalidest 2-või 3-kihilisena, sõltuvalt kasutuskohast ja kasutatavast materjalist. Paigaldus peab toimuma vastavalt materjali tootja ettekirjutustele.

Katusekatte alus
Katusekatte alus on tarindi osa, millele kinnitatakse katusekate. Alus peab andma katusekattele vajaliku toe lumest, tuulest ja liiklusest põhjustatud koormuse talumiseks ning selle kalle peab vastama katusekatte kaldele. Alus peab võimaldama katusekatte kinnitamist tuuletõste vastu, samuti katusekatte nihkumise vastu. Aluskihi enda liikumised niiskusrežiimi, temperatuuri muutuse vms tagajärjel ei tohi kahjustada katusekatet. Alus ei või sisaldada aineid, mis mõjuksid eraldi või koos veega katusekattele kahjustavalt. Aluse omadused peavad sobima katusekatte paigaldamise tehnoloogiaga, s. t alus peab olema tulepüsiv, kuumuskindel jne. Puitalus, betoonalus.

Allikas: Eesti Projekteerimisnormid