Pinna määratlemata tõstmine toob uputusi

Äripäev

20.06.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee

Naaberkrunti ohustava maapinna tõstmise reguleerimine toimib enamikus omavalitsustes katse- ja eksitusmeetodil.

"Eelmisel aastal hakkas naabri krunt järsku kerkima ja keegi ei ole siiani luba küsinud," imestab Tallinnas Vee tänaval elav Lauri Saatpalu uue naabri ligi meetrise maapinna tõstmise üle.

Vana keldriga maja omaniku jaoks on tõstmine seda kummalisem, et piirkond pole aastaid olnud niiske, liiatigi on ka kelder alati jäänud kuivaks. Saatpalu kardab, et uues olukorras võib tema krunt niiskeks muutuda.

"See on, jah, määratlemata, kuid naabrit ei tohi uputada ega kuivale jätta," tõdeb mõneti kimbatuses Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna juhataja Märt Ilus. Samas peab ta maapinna tõstmist reguleeritavaks detailplaneeringuga.

Ühe lahendusena pakub ta välja drenaaži, teisena, et maad tuleb tõsta normaalselt. Seega tema tõdemusel probleemile normeeritud lahendust polegi.

Abiks vaid asjaõigusseadus

Et maapinna tõstmist kuidagigi reguleerida, peab Ilusa kinnitusel olema konkreetses ehitusloas märgitud, kui palju võib maapinda tõsta ja millised ning kuhu peavad olema suunatud kalded.

"Asjaõigusseaduses on universaalne paragrahv. Kõike normide järgi teha ei saa, kuid norm ikkagi võiks olla," ebaleb Ilus.

"Kui on väga jõhkralt tehtud, siis uurime asja ja teeme ettekirjutuse," teatab ta kindlameelselt naabreid ohusta maapinna tõstmise kohta.

Viimsis täpselt normeeritud

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri kinnitusel on Viimsis maapinna tõstmine terav probleem. Kuna poolsaare savine aluskiht ei lase vett läbi, siis iga väiksemgi kõrguse muutmine kajastub ka maapinnal.

"Kui Viimsi vallas soovib keegi maapinda tõsta rohkem kui pool meetrit ja naabri krundile lähemal kui viis meetrit, tuleb tal küsida naabri nõusolek ning koostada vertikaalplaan," viitab ta kohalikule määrusele.

Lisaks naabri nõusolekule peab maapinna tõstmine kajastuma ka ehitus -projektis.

Kulleri tõdemusel on vallas vahel omapäi tõstmisi olnud, kuid siis tuleb olukord lahendada täiendava vertikaalplaneeringu või lihtsalt drenaaži lisamise teel.

Saue valla ehitusnõunik Kalle Normann tõdeb samuti, et üldist reeglit maapinna tõstmiseks pole, kuid igast tõstmisest tahab vald eelnevalt teada. Selleks tuleb esitada taotlus, mille ekspertiis läbi uurib. "Peast ei mäleta - ükski valla seadus ega määrus ei tohiks seda piirata," lisab ta.

Nii Normann kui ka Kuller tunnistavad, et maapinna tõstmine võiks olla reguleeritud.

Kommentaarid

Kristina Uuetoa-Tepper
Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat

Asjaõigusseadus N 143 "Kahjulikud mõjutused" sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui eelnimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid nende kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, siis on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.

Asjaõigusseaduse N 143 "Kahjulikud mõjutused" ütleb, et tahtlik vee suunamine teisele kinnisasjale on keelatud, kui tulemuseks on teise kinnisasja kasutamise oluline kahjustumine või keskkonnakaitse nõuete rikkumine.

Siim Ringinen
Tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna spetsialist

Meil maapinna tõstmisega seotud juhtumeid pole esinenud. Olen küll teemaga kokku puutunud. Ehitusseadusega seda ei reguleerita.

Maapinna tõstmisega esineb probleeme. See on rohkem tsiviilvaldkond.

Tiit Kuusik
ASi Merko Ehitus elamuehitusdivisjoni direktor

Saviliiva elamurajooni rajatavate teede ja tänavate kõrgused järgivad looduslikke kõrgusmärke, olles 20-30 cm kõrgemal looduslikust pinnasest. Väikemajade esimese korruse põrand on vastavalt ehitustavale 50 cm fassaadipoolsest tänavapinnast.

Naabrid on jätnud oma majad ja krundid tee pinnast kõrgemale tõstmata ja seetõttu tekib kahe naaberkrundi vahel suur kõrguste vahe. Saviliiva arendusega külgnevate seniste kruntide ja rajatavate uute kruntide vahel asub drenaažitoru. Lisaks teeme arenduse poolele kraavi, millega juhime vee tänavale, kust see omakorda imbub drenaaži.

Mis on mis

  • Vertikaalplaneering - maapinna reljeefi ja selle muutust kajastavad kõrgusmärkide ja kalletega pinnase profiiljoonised ja seletuskirjad.
  • Detailplaneering - annab krundil ehitusõiguse koos kasutamise sihtotstarbe, hoonete suurima arvu, kubatuuri ja kõrgusega.

Tasub teada

  • Enne maapinna suuremat tõstmist informeeri naabrit ja kohalikku omavalitsust.
  • Uuri kohalikust omavalitsusest, kas on vaja kirjalikku nõusolekut või ehitusluba.
  • Iga maapinnatõstmine kajasta ehitusprojektis või lase teha eraldi vertikaalplaneering.