Maamaja hinna määrab asukoht ja seisukord

Äripäev

Äripäev 09.07.2007
Anu Võlma
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS kommunikatsiooni assistent

Maamaja, suvila või vana talukoha soetamine puhkuse veetmiseks kogub eestlaste hulgas iga aastaga aina rohkem populaarsust. Looduskauneid kohti Eestimaal jagub.

Esmalt peab paika panema eelistused maamaja võimaliku asukoha osas - millised piirkonnad meeldivad ja kui kaugele ostetav kinnistu kodust maksimaalselt jääda võiks.

Tavapäraselt soovitakse suvekodu mitte kaugemale kui 100-120 kilomeetrit päriskodust. Mõelda tuleks sellele, kas veekogu vahetu lähedus ning linna või mõne muu suurema keskuse lähiümbruses paiknemist vajalikuks peetakse.

Kindlasti tuleb põhjalikult uurida juurdepääsuteede kohta, kas kinnistule viiva tee puhul on tegemist avaliku teega või servituudiga. Välja tuleks selgitada, kuidas hooldatakse teid talvel, kas ja kui palju on juurdepääsuteedel aastaringseid kasutajaid.

Kui ümberkaudsetest majapidamistes pidevaid teekasutajaid pole, tekib oht, et tee sõidukorras hoidmisega keegi ei tegelegi ning talvel osutub ligipääs kinnistule koguni võimatuks.

Pakkumises olevate maamajade krundid on üldjuhul suurusega ca 2-4 hektarit, mis on ka ostjatele sobiv, kuna suurema krundi hooldamine oleks juba liialt aega- ja vaevanõudev.

Krundi suurus ei olegi nii oluline, pigem hoopis see, et naaber liiga kaugel ei asuks. Soovitatav kaugus naabrist on ca 200-300 meetrit. Nii tagatakse ühelt poolt piisav privaatsus, teisalt aga naabri valvas pilk omandile.

Maamaja enda suuruse osas langeb klientide eelistus pigem väiksemale majale, kuna need on odavamad ning nende renoveerimine ja hooldamine lihtsam ja vähem kulukam.

Erinevaid pakkumisi vaatamas käies tuleb põhjalikult uurida maamaja seisukorda, võimalusel soovitame kaasa võtta vastava eksperdi.

Vanade maamajade puhul võib leiduda varjatud puudusi, mis ei pruugi hinnas kajastuda. Sel juhul võib maakodu rajamine minna esialgselt planeeritust märksa kallimaks.

Hoone tuleks võimalikult põhjalikult üle vaadata, eelkõige katus ja selle konstruktsioon. Kui need on saanud kannatada, on ilmselgelt niiskus imendunud seintesse, vahelagedesse ja põrandasse.

See omakorda põhjustab lagunemist ja hallitust. Hallituse tunneb ära ka lõhnast, majja sisenedes ei tohiks tunda kopituse ja niiskuse lõhna. Üle tuleks kontrollida küttekolded ja korstnad, nende taastamine või uute ehitus on samuti kulukas. Soovitame vaadata ka uste ja akende olukorda, kui need ei liigu korralikult, võib maja olla vajunud.

Oluline on kontrollida joogivee kvaliteeti. Elektrivoolu olemasolu maamajas ei ole tavaliselt hinda ja ostuotsuseid oluliselt mõjutav tegur. Selle mitteolemasolu, kui kõik muu vastab ootustele, ei tohiks mõjutada leitud kinnistust loobuma.

Omanikel soovitame maamajad ja talukohad nii seest kui ka väljast enne müüki korda teha. Räämas, ebameeldivalt lõhnavad ja korrastamata ruumid ning rohtu kasvanud krundid ostjates positiivseid emotsioone ei tekita.

Ostjad on valivad, erinevaid võimalusi turul on ning kiirustades ning oma võimalusi ja ootusi analüüsimata ostuotsust tegema ei kiputa.

Maamajade hinnad kõiguvad kordades

Eestimaa eri paikades kõiguvad hinnad sõltuvalt asukohast, suurusest ja seisukorrast laial hinnaskaalal - alates 130 000 kroonist kuni mitme miljoni kroonini.

  • Läänemaal on aktiivseim turg linna lähiümbruses, Haapsalust ca 15 kilomeetri raadiuses, kus maa- ja talukohtade hinnad kõiguvad vahemikus 600 000-1 000 000 krooni. Taluhoonete hinnad mujal Haapsalu maakonnas sõltuvad eelkõige elamiseks kõlbulike pindade suurusest ja korrasolekust. Krundid, mis on ca 2 hektarit, rahuldavas seisukorras, merest või muust veekogust kaugemal kui 10 km, on pakkumises hinnaga 500 000-800 000 krooni. Veekogule lähemal asuvad kinnistud on mõnevõrra kallimad.
  • Pärnumaal on hinnaskaala samuti väga lai - elamis- ja kasutamiskõlbmatute hoonetega kinnistute hinnad on 150 000- 500 000 krooni. Keskmises või heas korras hoonetega maakodu eest küsitakse 500 000-1 000 000 krooni ning väga heas seisukorras kinnistu puhul 1-1,8 miljonit krooni.
  • Saare maakonnas ületab nõudlus maakodude osas selgelt pakkumise ning seetõttu on ka hinnad viimase paari aastaga mitmekordistunud. Talukoht, mille veel paar aastat tagasi võis soetada ca 200 000 krooniga, maksab tänaseks ca 600 000 krooni.

Allikas: Arco Vara