Planeeringud

Planeerimisseadus

Planeering, maa-ala planeering – plaanimise tulemusena saadav maa-ala arengu kava. Planeeringu liigid on üleriigiline-, maakonna-, üld- ja detailplaneering.

Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine.

Teemaplaneering tehakse kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Linnade üldplaneeringud peavad olema kehtestatud seisuga 1.jaanuar 2006. Valdade üldplaneeringute kehtestamise kohustus on kohalikel omavalitsustel hiljemalt 1.juuli 2007.

Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks.

Keskkonnamõjude hindamine -  igasugune inimtegevus mõjutab vähemal või rohkemal määral keskkonda. Üheks suurimaks inimseoseliseks keskkonna mõjutajaks võib pidada ehitustegevust.  Seetõttu on vajalik hinnata ehitamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning leida lahendusi vähendamaks koormust keskkonnale. Tähtis on hindamisel meeles pidada, et ehitis mõjutab keskkonda terve oma eluea jooksul.


Valik artikleid:

Rohealade teemaplaneering
Keskkonnasõbralik planeerimine
Säästev linnaplaneerimine