Ühiskondlikes hoonetes kasutatavaid väikseid kellasid kooskõlastab emakell

Äripäev

Äripäev 08.08.2007
Mart Voltri
Schneider Electric Eesti müügiinsener

Keskselt juhitava süsteemikella kasulikkus sõltub töökeskkonnaga arvestamisest, vaatekaugusest ja tagavaratoitest.

Tänapäeval pannakse ühiskondlikesse hoonetesse üles süsteemseid kelli, mis koosnevad GPS-vastuvõtjast, emakellast ja hulgast laiali paigaldatud kõrvalkelladest. Süsteemi kõiki kõrvalkellasid sünkroniseerib sel juhul GPS. Erinevalt temperatuuritundlikest kvartskelladest ei mõjuta temperatuur GPSi täpsust.

Kellade hulk süsteemis sõltub vajadusest, küündides vajadusel kuni kahesaja kellani. Süsteemikellade põhimõttel toimivad tänapäeval ka suured tornikellad ja fassaadikellad.

Tavalise sisetingimustesse mõeldud süsteemikella numbrilaua läbimõõt on enamasti 400-600 millimeetrit, väliskelladel ulatub see kuni nelja meetrini. Eestis on seni teadaolevalt üles pandud kuni kahemeetrise sihverplaadiga väliskelli.

Pealtnäha vaid kelladest koosneva süsteemi paigaldusele peab siiski eelnema projekteerimine. Projekttööde käigus tuleb arvestada kellade asukohta, arvu ja kaabeldusviisi.

Kooli tingimustes tasub endiselt jälgida traditsiooni, et kell oleks igas klassis, võimlas ja ujulas.

Sõltumata kellatüübist, kas see on analoogne (osutitega) või digitaalne (numbernäiduga), tasub niisketes ruumides, nagu ujulad, köögid ja tsehhid, eelistada niiskuskindlaid ja tugevdatud korpusega kelli.

Köökidesse ja tööstuskeskkonda sobivad roostevabast terasest või muust metallist korpusega kellad, mitte odavad ja löögiõrna plastkorpusega ajanäitajad. Sama peaks arvestama ka fassaadikella valikul.

Kella suurust valides tuleb lähtuda konkreetsest keskkonnast: ruumi suurusest, tavalisest kella lugemiskaugusest ja eeldatavast ajanäitaja asukohast. Digitaalkellade juures on oluline, millist numbri kõrgust on vaja. Selleks võetakse aluseks numbri kõrguse ja lugemiskauguse vaheline seos. Kuna digitaalkellad on elektromehhaanilised või valgusdioodidega (LED), mõjutab seegi numbrilugemisvõimalusi, enamasti viimaste kasuks.

Analoogkellade seas on läbi aegade osutunud kõige paremini loetavaks ikkagi valge põhjaga ajanäitajad. Sarnaselt digitaalsega tuleb siin võtta aluseks sihverplaadi läbimõõdu ja lugemiskauguse seos. Näiteks 300millimeetrise läbimõõduga analoogkella lugemiskaugus on umbes 12 meetrit, 400millimeetrisel aga isegi 25 meetrit.

Kaaluda tasub sedagi, kas kellal peab olema reservtoide, et kellad töötaksid ka voolukatkestuse korral. Väikese voolutarbe tõttu maksab selline lisa suhteliselt vähe.

Enam turvatavates kohtades on kellasüsteemiga võimalik sünkroniseerida servereid, kui ei soovita internetiajast või kvartsist sõltuma jääda.