Majad

Puitmaja
Kivimaja
Ökomaja
Palkmaja

Kataloogimaja
Kõige lihtsamaks ja odavamaks variandiks peetakse kataloogimaja, kuid lihtsaim ei ole alati parim ja sageli ka mitte odavaim. Kataloogist valmis projekti koos ettenähtud ehitusmaterjalide ja –viisidega tellides saab standardlahenduse – oma väga isiklikud perekonna vajadused ja harjumused, ruumikasutuse viisid tuleb kohandada etteantud ruumidesse. Kuna kataloogimaja peab sobima võimalikult laiale ostjaskonnale, on nii selle väljanägemine kui ruumijaotus enamasti välja töötatud mõeldes abstraktsele “kesmise maitsega” “keskmisele inimesele”.

Ökomaja
Ökomaja on hetkel trendikas nimetus, millega tähistatakse tegelikult väga erineva “ökoloogilisuse” astmega elamuid. Lihtsustatuima arusaama kohaselt on öko iga puidust ja murukatusega maja, kuid see määratlus ei tohiks lähtuda väljanägemisest. Tegelikult on ökomaja kriteeriumiks elkõige energiasäästlikkus ning nende projekteerimisel kasutatakse lähtuvalt maja asukohast ja võimalustest kõikvõimalikke tehnilisi lahendusi ja võtteid, et seda saavutada. Taastuvate materjalide kasutamine, maasoojuse või päikeseenergia kasutamine, soojakadude vältimine, vihmavee kogumine on vaid üksikud aspektid. Eestis on üsna vähesed arhitektid selle teemaga süvitsi tegelenud. Head nõu võib saada ka Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest Tartus (www.ceet.ee).
Tõeline ökomaja on säästva maailmavaate küsimus ja puudutab laiemat kui pelgalt maja. Kuivõrd ökoloogiline saab olla elamisviis, kus moodsailmelise puidust ökomaja elanikud on krundi kauguse ja halbade teeolude tõttu sunnitud kahe energiakuluka autoga iga päev 30 km tööle sõitma... Maailma olulisima, Pritzkeri arhitektuuripreemia võitnud ökoarhitekt Glenn Murcutt on väitnud, et olulisim on “puudutada maad kergelt” – maja väljanägemine on teisejärguline ja protsessi käigus kujunev.

Puitmaja
Puit on Eesti alade kõige vanem ehitusmaterjal – kivist ehitamise komme toodi siia koos ristiusuga ja oli veel tükk aega kohalike poolt umbusaldatud. Viimasel kümnendil on toimunud puitarhitektuuri võimas taassünd, paljus Skandinaaviamaade “pehmendatud modernsuse” ja jaapanlikkuse trendi mõjul. Puit on elav ja soe materjal ning korralikult viimistletuna ka täiesti vastupidav. Sageli kasutatakse puitu muidu modernistliku ja puhastatud vormiga hoonetele “inimlähedase” tunde andmiseks, samuti – võibolla liigagi lihtsustatult lähenedes – ajaloolise miljööga või looduskeskkonda sobitumise eesmärgil. Harjunud rõht- või püstlaudise kõrval võimaldab puit väga mitmesugust kasutamist erinevatest pinnaviimistlustest, laudisevariantidest, sõrestikest vineertahvliteni.

Palkmaja
Palkmaja on lihtne ja arhailine hoonetüüp, mis sobib pigem looduskeskkonda kui tihedate kruntidega kinnisvarakülla või äärelinnamiljöösse. Palkmaja eelisteks on kokkupanemise lihtsus ja suhteline odavus. Kuigi igasugune palkmaja on Eesti maastikus pealtnäha traditsiooniline ja seeläbi “sobiv”, müüakse selle pähe ka tugevalt eenduvate otstega ümarpalgist venepäraseid tare-tarekesi. Samas ei pruugi palkmaja olla jäigalt talupärase väljanägemisega – viimasel ajal on projekteeritud ka mitmeid traditsiooni kaasaegsemalt tõlgendavaid elamuid. Tehnilise poole pealt leiab oskajaid inimesi näiteks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse õppetoolist.
http://www.kultuur.edu.ee/est/osakonnad/kasitoo/cat-630/cat-631

Betoonmaja
Betoon on 20. sajandi kõige olemuslikum materjal. Kuid kui betooni kasutuselevõtu algusaegadel lähtus see eelkõige ökonoomsuse, kiiruse ja lihtsuse ideoloogiast, siis tänapäeval kasutatakse betooni sageli erilisuse, isegi elitaarsuse mulje saavutamiseks. Betoon on tugeva iseloomuga materjal, mis tihti rõhutab induvidualismi ja minimalistlikku suhtumist. Eramajade puhul peljatakse selle materjali kalkust, külmust ja tehnoloogilisust, kuid kui seda ei taheta välja mängida, annab betooni tasakaalustada teiste materjalide või võtetega. Samuti võimaldab betoon hulga eri tekstuure – raketisejälgedega pind võib mõjuda rohmaka ja karusena, peenetekstuurne ja hästi valatud pind aga suisa siidisena.

Tellismaja
Tellis on põline Kesk-Euroopa ehitusmaterjal; Eestis on tellist kasutatud valdavalt Paidest lõuna pool, kus paekivi polnud saada. Kuna tellistest ehitamine on teiste võimalustega võrreldes suhteliselt aeganõudev ja töömahukas, on tellis tänapäeval enamasti taandunud fassaadikattematerjaliks. Tänu eri põletustehnoloogiatele varieerub tellise värv helebeežist mustani. Materjalina sugereerib tellis kindlust, soojust, traditsioonilisust, püsivust, isegi raskepärasust. 1980. aastate lõpu – 1990te alguse pseudoajalooliste villade ja “mätasmajade” telliselembus on materjali mainele võibolla veidi halvasti mõjunud, kuid tegelikult on see samavõrd edukalt kasutatav ka kaasaegses arhitektuurikeeles.

Klaasmaja
Klaas nagu betoongi on materjalina laia kasutusse läinud 20. sajandil, püüdlusega rohkema avaruse, õhu, valguse ja puhtuse järele. Läbipaistvat klaasi on tõlgendatud ka kui demokraatia-ajastu materjali. Puhtaid klaaselamuid ehitatakse siinmail siiski harva – põhjuseks nii kliima kui privaatsusetunne, mida kodult oodatakse. Enamasti kasutatakse klaasi kombineerituna teiste materjalidega. Näiteks eramaja puhul, kus aktiivse tegutsemise ruumina kasutatakse ka aeda, võimaldavad klaaspinnad sise-ja välisruumi siduda. Klaasi võimalused ulatuvad kirkast peegeldava ja läbikumava matini. Peamine, mida klaas võimaldab, on kõikvõimalikud mängud valguse ja varju, avatuse ja varjatusega.

Muud materjalid
Eelpoolkirjeldatutele lisaks on elamuid ehitatud kõikvõimalikest materjalidest vastavalt arhitekti fantaasiale, tellija võimalustele ja soovidele – saviga vooderdatud põhupallidest, valatud plastikust; kahe terasvõrgu vahele korjatud rannakividest, kasutust kütusemahutist, eritehnoloogiaga impregneeritud tekstiilist, õhuga täidetud kilepakenditest ja millest kõigest veel. Sealjuures ei näe tulemus välja sugugi nagu külahullu isetegevus. Innovatiivsed lahendused tekivad tänu paindlikule ja avatud meelele ning sageli otsides odavamaid või säästlikumaid võimalusi. Uute tööstuslike, sealhulgas ehitamiseks sobivate materjalide väljatöötamine on loomulikult ka eraldi laialdane tööstusharu.