Võhiklik juurdeehitamine maksab kätte

Oma Maja


Äripäev 05.11.2007
Jana Kadastik
Jana.Kadastik@aripaev.ee

Eramuga juhtub ikka nii, et kui mingi aja möödudes pere vajadused muutuvad, tuleb hakata mõtlema maja laiendamisele. Kahjuks on vähestel juba maja projekteerides visioon sellest, kuidas kunagi majale juurdeehitist tegema hakata.

Kui juurdeehitamine on vajalik, tuleb töö käik väga hoolikalt planeerida. Võhiklik iseehitamine ilma spetsialisti hinnanguta võib ennast kurjalt kätte maksta.

Võtame lähema vaatluse alla 1950. aastate algul ehitatud väikese puitkarkassil elumaja, mida pererahvas 1980ndate lõpus omaenese tarkusega laiendama ja renoveerima hakata otsustas.

Kuna vana maja oli jäänud perele väikeseks, ehitati juurde saun, kaks tuba ning teine korrus.

Ehitati juurde, kuhu tundus, et võiks juurde ehitada. Tegijateks olid suhteliselt enesekindlad ehituskauged inimesed, kes tegid ülesande lahendamisel põhimõttelisi vigu.

Selle ümberehituse puhul on raske öelda, mis üldse on tehtud õigesti. 1980ndate keskpaigas oli ehitusmaterjale väga raske hankida, ehituseks kasutati kõike, mis kätte juhtus. Näiteks selle maja juures on ehitamiseks kipsplaadi aseainena kasutatud polüesterlakiga kaetud kapiuksi.

Suurim viga, mis selle hoone puhul tehti, on maja vale paigutus ilmakaarte suhtes. Juurde- ehitus tehti maja kagu-lõuna külge, ehitades kinni aknad neis suundades, kus päikesevalgus tuppa tuleb. Selle tagajärjel ei paista tubadesse iial päikest.

Ümberehituse käigus ei soojustatud maja nn vana osa puitsõrestikuga seinu, mille täiteks oli saepuru.

Kuna renoveeritava maja seina- ning põrandasoojustus sai pea olematu ning aknad valesti paigutatud (vaid põhja ja ida poole), pole maja võimalik talvel soojaks kütta.

Nüüd ongi omanik lõhkise küna ees. Palju vaeva on nähtud ja raha kulutatud, kuid maja on elamiskõlbmatu.

Kas lammutada või renoveerida?

Kui olemasoleva hoone kvaliteet on küsimärgi all, on vahel mõistlik vana maja renoveerimise asemel siiski lammutada.

Arhitekt Mart Pobul annab mõned pidepunktid, millega tuleks juurdeehituse tegemisel arvestada. Alustama peaks maja konstruktsioonide ülevaatamisest.

Alusta vundamendist

Vundamenti, milles on praod või on see hoopis murenenud, on peaaegu võimatu parandada. Sellise vundamendi kandevõime on oluliselt langenud.

Kui majal on korralikud massiivsed kandeseinad (need võivad olla betoonist, tellistest, plokkidest, maakivist, täisprussist, palgist), tasub maja ümber- või juurdeehitamist kaaluda. Sellise konstruktsiooni puhul on võimalik maja täiendavalt väljast soojustada.

Kui aga tegemist on puitsõrestikseinte või nn harju seintega, on lood kehvemad. Neid seinu on peaaegu võimatu soojustuseni lahti võtta, et neid uuesti kvaliteetselt soojustada. Samuti on sellised konstruktsioonid sageli halvasti säilinud.

Sellisel juhul tuleks lasta olukorra kontrollimiseks teha ekspertiis. Praktika on näidanud, et ehitusfirmad eelistavad selliste konstruktsioonidega majad lammutada.

Mõtle küttesüsteemile

Suuremad küttesüsteemide muutused (näiteks põrandakütte rajamine) nõuavad sageli kapitaalseid ümberehitusi (põrandate eemaldamine, täiendav soojustamine jne). Sel puhul peaks samuti kalkuleerima, kas lammutamine poleks mitte ümbertegemisest odavam.

Katust kontrolli hoolikalt

Katusel tuleb hoolikalt üle kontrollida nii katusekattematerjal kui ka kandekonstruktsioonid. Lekkiv katus võib aja jooksul oluliselt kahjustada puitkonstruktsioone.

Samuti tuleb kontrollida korstna seisukorda: kas on kuskil pragusid. Katuse ja korstna remont või väljavahetamine võib osutuda väga mahukaks tööks.

Kui plaanis on maja katust vahetada, tasub kaaluda majale ühtlasi teise korruse pealeehitamist. Juurdeehituse võib teha kontrasti põhimõttel (hoopis teised mahud, materjalid jne) või rangelt olemasoleva maja stiili, konstruktsioone ja materjale arvestades.

Parima lahenduse peaks igal konkreetsel juhul leidma projekteerija. Kui otsustatakse lammutamise kasuks, peab arvestama ka sellega, milline on pere elustiil ja rahaline kindlustatus.

Juhul kui paanitakse vana maja lammutada ning krundil on piisavalt ruumi uue ehitamiseks, on soovitatav uus maja enne valmis ehitada ja alles siis vana lammutada. See maandab riske, mis tekivad, kui uue objekti valmimine venib ja perel tuleb niikaua näiteks üürikorteris elada.

Kui krundil on vähe ruumi ning vana maja pole võimalik lammutada (näiteks tuleb uue maja valmimiseni seal elada), tasub uus maja ehitada etapi kaupa. Kõigepealt rajada esimene etapp, siis vana osa lammutada ja seejärel ehitada eramu teine osa.

Remondivajaduse hindamine nõuab aega

  • Kui olete ostnud vana maja, on soovitatav üks kütteperiood majas elada. Selle jooksul peaksid ilmnema maja suuremad puudused. Seejärel otsustada, kas maja on tarvis renoveerida, ümber ehitada või hoopis lammutada.
  • Enne projekteerimise ja ehitamise algust tuleb absoluutselt veenduda olemasolevate konstruktsioonide kõlblikkuses.
  • Iga maja konstruktsioonide muutmine vajab kindlasti spetsialistiga konsulteerimist, et vältida vigu juba enne ehitamist.
  • Üldjuhul on amortiseerunud väike maja (alla 100 m2) rahalisest seisukohast lähtudes mõttekam lammutada kui renoveerida.
  • Uut maja kavandades võiks projekteerida ka visiooni maja võimalikuks laiendamiseks tulevikus. Seda juhul kui esimeses ehitusetapis ei õnnestu veel realiseerida oma unistuste maksimumprogrammi.
  • Ka majade ümber- ja juurdeehitamiseks ning lammutamiseks tuleb taotleda luba kohalikust omavalitsusest.