Ripplagede kvaliteedimärgistus muutus kohustuslikuks

Äripäev


Äripäev 20.02.2008
Kajar Valle
Armstrong Ripplagede tehniline konsultant

Eelmise aasta 1. novembrist tohib Euroopa Liidus müüa vaid kvaliteedimärgi CE-märgistusega ripplagede plaate ja karkasse. Nõue kehtib ka Eesti kohta.

Alates 1. juulist 2007. aastal lõppes laetoodetel mitut katsetamismeetodit võimaldav periood, kus riiklikud katsemeetodid muutusid kehtetuks ning kohustuslikuks muutus Euroopa katsemeetodite kasutamine CE-märgistuse saamisel.

Tavakasutaja jaoks tähendab see seda, et ta võib kindel olla, et tooted on tervisele ohutud ega sisalda kahjulikke aineid. Tellija jaoks tähendab, et ta saab garanteeritud kvaliteediga toote ja samuti tulekahju korral vastavad tooted kehtestatud nõuetele ning karkass peab vastu ettenähtud aja, et inimesed hoonest evakueerida ja tuletõrjujad saaksid oma tööd ohutult teha.

Suurte tootjate toodete hinda see ei mõjuta, sest neid teste on tehtud juba aastaid ning toodete arendamisel on neid nõudeid arvestatud. Küll puudutab see toodete hinda, mis on sertifitseerimata, sest need peaks läbima katsetused, et teada saada nende vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.

Standardi EN 13964:2004 eesmärk on kasutada Euroopa majandusruumis ühtseid katsetusmeetodeid, mis tähendab, et uue toote puhul pole vaja teha enam eraldi teste iga riigi jaoks. Samuti aitab see selgemalt mõista toodete omadusi, millest olulisemad on tervisesõbralikkus ja tuleohutus.

Sellega seoses anti ka üleminekuperiood (neli kuud seaduse vastuvõtmisest), kus võis veel müüa ilma CE-märgistuseta tooteid.

Ripplagede tootestandardiga määratakse kindlaks, kuidas tuleb testida laeplaatide ja lae karkassi vastavust olulistele nõuetele: tuletundlikkus, asbesti sisaldus ning formaldehüüdide eraldumine. Lisaks testitakse veel vastupidavust, tõmbe- ja paindetugevust ohutuse tagamiseks, helineelduvust, helisummutust ning soojusjuhtivust. Vastavalt nendele tooteomadustele liigitatakse ka laetüübid.

Samuti kirjeldatakse standardis, kuidas peab tootja oma toodete puhul tagama tooteomaduste vajaliku stabiilsuse ning kinnitama vastavusdeklaratsiooniga, et ta ei ole pärast liigitamist ja sertifitseerimist teinud tootes mingeid muudatusi. See peab olema saadaval ka kohalikes keeltes ning tooteomaduste muutumisel tuleb teha uued testid muudetud omaduste kohta.

Kvaliteedikontrolliks testitakse erinevaid omadusi

Tuletundlikkus
Katsed tehakse vastavalt Euroopa ühtlustatud tuletundlikkuskatsetele ning nende katsetega määratakse kindlaks toote euroklass. Euroklassid annavad võimaluse võrrelda tuletundlikkuskatsete tulemusi kogu Euroopa majanduspiirkonnas. Euroklasside süsteemi põhjal saab teavet selle kohta, kui suure tõenäosusega tekib konstruktsiooni põlemisel suitsu ("s") või põlevaid tilku/osakesi ("d").

Asbesti sisaldus ja formaldehüüdide eraldumine
Kõik laematerjalide tootjad peavad suutma deklareerida, et tooted on asbestivabad - see on üks CE-märgi saamise nõue ning see märgitakse ka CE-sildile. Samuti peavad tootjad välja selgitama formaldehüüdi eraldumise taseme ning märkima selle CE-sildile. Standardi EN 120 või ENV 717-2 kohaselt katsetades on tootestandardil kaks liigitamistaset: E1 ja E2.

Tõmbe- ja paindetugevus ohutuse tagamiseks
Tõmbe- ja paindetugevuse katsega tagatakse, et tooted suudavad kanda omaenda massi. Kattekomponendi tõmbe- ja paindetugevuse katsemeetod on toodud standardi EN 13964 lisas F.

Purunemisomadused
Tootestandardis nõutakse selle omaduse katsetamist vaid juhul, kui kattekomponent on valmistatud materjalidest, mille puhul on nõutavad teatud purunemisomadused või ohutu purunemine, näiteks klaas.

Helineelduvus ja helisummutus
Helineelduvust katsetatakse vastavalt standardile EN 20354 ning hinnatakse standardi EN 11654 järgi. Summutus sõltub laeplaadi ja karkassi koostoimest. Seega ei saa üksikutele komponentidele ehk kattekomponentidele ja karkassile eraldi CE-märgistust anda. Välja arvatud juhul, kui neid müüakse komplektina. Tootepakendi siltidel helineelduvust ja helisummutust eraldi ei mainita, kuna neelduvus ei ole akustika parandamisel ainuke võimalus ning helisummutus sõltub laeplaadi ja karkassi koostoimest.

Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivuse arvutamisel lubatud meetodid on toodud standardites ISO 6946 ja ISO 10211-1, tuginedes standardite EN 12664 või EN 12667 kohaselt tehtud katsete andmetele või standardis EN 12524 toodud projekteerimisandmetele. Soojusjuhtivus ei ole n-ö kohustuslik nõue.

Nõuetele vastavuse tõendamine
Soovides tagada, et kõigi CE-märgistusega laepaneelide ja karkasside väljakuulutatud tooteomadused vastaksid tegelikkusele, tehakse koostööd sõltumatute asutustega, kes kontrollivad ja revideerivad pidevalt tooteid. Sellised koostööasutused annavad välja vastavussertifikaate, millega tõestatakse, et tooted vastavad kõigile omadustele, mis on loetletud märgistatud tootesiltidel. Viimased peavad olema kõikidel tootepakenditel.

Ehitusmaterjalide keskkonnaklassid

  • Klass A - ehitusmaterjal talub muutuvat suhtelist õhuniiskust kuni 70% ning muutuvat temperatuuri kuni 25 YC, aga vaid juhul, kui see ei puutu kokku korrodeerivate saasteainetega.
  • Klass B - ehitusmaterjal talub muutuvat suhtelist õhuniiskust kuni 90% ning muutuvat temperatuuri kuni 30YC, aga vaid juhul, kui see ei puutu kokku korrodeerivate saasteainetega.
  • Klass C - ehitusmaterjal talub muutuvat suhtelist õhuniiskust kuni 95% ning muutuvat temperatuuri kuni 30YC ning teataval määral kondensaati, aga ilma korrodeerivate saasteaineteta.
  • Klass D - raskemad tingimused kui eespool toodud.