Tänapäevane lamekatus on ilmastikukindel

Vaaderpass OÜ


Ajakiri Ehitaja: Eva Tammelo
Interviueeritav: Kaspar Oit (Vaaderpass OÜ)

Lamekatuse all mõeldakse katust, mille kalle on 5% ja väiksem. Lamekatuse kandeelemendiks on rõhtne või veidi kaldu alustarind ja katteks bituumenpapp või mõni muu rullmaterjal.

Et lamekatuselt voolab vesi halvasti ära, on neid ehitatud eeskätt sademetevaestes piirkondades. Täiesti horisontaalset, nn nullkaldega katust tegelikkuses ei esine - kõik konstruktsioonid painduvad alati veidi läbi ning katus on paratamatult veidi nõgus.

Lamekatust on halvustatud

Eestis olid lamekatused väikemajade ehitamisel eriti moes 1960. aastail. Tollal ebaõnnestus katuse katmine sageli kasutatud materjalide ning puuduliku teabe tõttu: katused lasid läbi ning nõudsid järjepidevat remonti. Lamekatusest sai sõimusõna ja tekkis arusaam, et lamekatused on väikemajadele vale lahendus ning meie kliimasse ei sobi.

Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse kaldega katuste tegemiseks. Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on võimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks.

Katuse kuju valik sõltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tarindi ventilatsioonile ning vee äravoolule.

Katuse soojustus

Lamekatus võib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) või pööninguga katus (lae ja katuse vahele jääb õhuruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena.

Lamekatuse soojustus võib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal või all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis võeti kasutusele paarkümmend aastat tagasi.

Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tõttu peamiselt kõrgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel.

Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kõndimist. Soojustuseks kasutatakse kõvu mineraalvillaplaate, vahtplasti või kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevõime.

Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge.

Pööratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi nö ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei kõlba, sobivad ekstrusioon-vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht või betoonplaadid. Kõik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tülikas.

Tuulutus

Tuulutuseta lamekatus ei ole töökindel ja laguneb kiiresti. Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse rullmaterjalist kate on aurutihe. Selle tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus.

Kui niiskust on juba palju, imbub see läbi lae ning rikub maja siseviimistluse. Suvel palavaga aurustub niiskus nii intensiivselt, et surub katusekatte mullidena üles. Aurutihedalt ehitatud rullmaterjalist katus hävib nii paari-kolme aastaga. See on ka enamiku nõukogudeaegsete katuslagede kiire lagunemise põhjus.

Lagunemist saab vältida

Lagunemise vältimiseks peab katusekate olema altpoolt välisõhuga tuulutatav. Välisõhk peab vabalt katusekatte alt läbi pääsema. Sel juhul suundub liigne niiskus katusekatte alt välisõhku ega riku katust.

Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on lõigatud sooned õhu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks võib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb.

On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pööratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mõju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris).

Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tõttu veeloigud. Talvel vesi loikudes külmub ja nii on osa katusest nö eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja võivad tekkida läbijooksud.

Vihmavee äravool

Vee ärajooksu parandamiseks tuleks katusele anda väike kalle. Kui katuse kalle on väiksem kui 2,5%, peaks kasutama tavalisest kvaliteetsemaid kattematerjale ning katusekate peaks olema kahekihiline.

Kindlasti on vee ärajuhtimiseks vajalikud välised veeärastusavad ja vihmaveetorud või sisemised katusekaevud ning äravoolutorud. Sisemise äravoolu korral juhitakse vesi torude kaudu läbi hoone (Euroopa tihedasti asutatud piirkondades, kus vett napib, kasutatakse seda ära majapidamisveena).

Probleemne on ka katuselehtrite, avade ja torude jäätumine külmal ajal ning katuselehtrite ummistumine sügisel. Lahendus tuleks leida juba projekteerimisetapil.

Et katusematerjal päikese käes liigselt ei kuumeneks (materjalile kahjulik!), kaetakse see heleda värviga või ühtlase jämedateralise kruusa kihiga. Viimasel juhul on takistatud katusekatte hilisem remont. Seepärast võib kruusapuiste teha vaid laitmatult ehitatud ja heast materjalist katusele. Paljud tänapäevased materjalid on juba tehases kaetud (värvilise) ülepuistega.

Lamekatust saab soovi korral viilkatuseks ümber ehitada. Ümberehitamise põhjus võib olla sagedasest katuseremondist tüdinemine, lamekatuse sobimatus tekkinud viilkatustega majade sekka või ka lisaruumide vajadus. Sobiva katuselahenduse korral võib uue viilkatuse alla ehitada magamistube, huviala- ning abiruume jne.

Vaaderpass OÜ
Tel: 56 255 094
www.vaaderpass.ee
info@vaaderpass.ee