Miks aknad "higistavad"

Alar Sutt, Fenestra AS



Teema on seoses talve saabumisega tuttav ja klientide poolt laekub pretensioon esmalt aknafirmale- see on inimlik, sest aknal on probleem kõige ilmekamalt nähtav.

Siiski tuleb rõhutada, et aknad iseenesest ei põhjusta kondensi teket, vaid on projekteerimis/ehitusvigadele viitavad elemendid seinas. Te ju ei nõua autoklaaside vahetust, kui need higistavad, vaid lülitate ventilatsiooni kiiremini tööle ja lisate soojust- samad füüsika seadused kehtivad ka elamute puhul.

Kuna aknad on seinaga võrreldes ca. 4 korda kehvema soojapidavusega, siis kastepunkti saavutamisel hakkabki jahedatele pindadele kondenseeruma ruumides sisalduv niiskus

Kui ruumis on 70% niiskust (seda taset oleme probleemsetes majades küllalt tihti mõõtnud!) ja õhutemperatuur 22 kraadi, siis kastepunkt on 16 kraadi - seega higistavad ka sellise maja seinte alaservad ja nurgad suure tõenäosusega. Kui ruumis on 30% niiskust ja 22 kraadi sooja, siis kastepunkti temperatuur langeb 4 kraadi peale ja igasugune higistamine kaob!

Kivimaja puhul võib kuluda kuni kaks kütteperioodi selleks, et ehitusaegne niiskus täielikult eralduks.

Kuna sajad pered siirduvad korteritest, mille hooldus põhines ühistu juhtimisel ja krt. omanikud lihtsalt maksid hooldustasu ja "nõudsid" paremat teenindamist, siis oma majas tuleb inimestel kõigi probleemidega ise rinda pista. Kahjuks puudub senini eramaja "kasutusjuhend" - ilmselt on aeg küps ka sellise materjali kokkupanemiseks!

Alar Sutt
AS Fenestra
alar.sutt@fenestra.ee